Kiiruskaamera trahvid võivad märksa kopsakamaks muutuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603263540000 | amCalendar}}
Kiiruskaamera Russalka ristmikul
Kiiruskaamera Russalka ristmikul Autor/allikas: Tallinna Linnakantselei

Siseministeerium soovib suurendada kiiruskaamerate abil määratavaid liiklustrahve. Kui kiiruskaamera seab üles kohalik omavalitsus, saaks omavalitsus endale ka poole trahvirahast.

Ainsa omavalitsusena on kiiruskaameraid üles pannud Tallinn. Kuna praeguse seaduse järgi ei saa omavalitsus kiiruskaameraid pidada, andis linn need üle maanteeametile.

Siseministeeriumis valminud eelnõu järgi hakkaks politsei, maanteeamet ja omavalitsused kiiruskaamerate kasutamiseks koostööd tegema. Omavalitsuse ülesanne oleks seadmete ostmine ja haldamine, maanteeamet peaks tarvilikku andmekogu ja politsei teeks trahvi.

Poole trahvirahast saaks endale omavalitsus.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link rääkis ERR-ile, et värske eelnõu võiks motiveerida omavalitsusi rohkem liikluskaameraid kasutama.

"Muudatusega tekiks omavalitsustele ka rahaline tulubaas, millega kaameraid saaks käidelda," selgitas Link.

Link lisas, et omavalitsused ei pea sugugi piirduma ainult kiiruskaameratega, niisama oluline on kontrollida näiteks valgusfooriga ristmike.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et kõigist liiklusõnnetustest, kus inimene saab vigastada või surma, toimub 60 protsenti omavalitsuste teedel ja tänavatel.

"Kuna liiklussagedus kasvab, ei ole liiklusjärelevalvel, mida ametnikud teevad varasemaga võrreldes samas mahus, enam samaväärset mõju – mida suurem liiklustihedus, seda vähemaid inimesi suudetakse sama ametnike arvuga mõjutada," seisab seletuskirjas.

Maanteeamet on hinnanud, et kui nelja suuremasse linna panna kokku kümme kiiruskaamerat, väheneks liiklusõnnetustega kaasnev kahju umbes kolme miljoni euro võrra.

Trahvid ka kasvavad

Sama eelnõuga soovib siseministeerium suurendada ka kiiruse ületamise eest tehtavaid trahve. Selle jaoks kergitatakse trahvi arvutamise aluseks olev ühik seniselt kolmelt eurolt viiele.

Inimesele tähendab see, et maksimaalne kiiruskaameraga tehtav trahv tõuseks 180 eurolt 300 eurole.

"Aastate jooksul on elatustase oluliselt paranenud, mida näitab töötasu alammäära järjepidev kasv. Samal ajal on lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi määr püsinud muutumatuna alates kirjaliku hoiatusmenetluse kasutuselevõtmisest ning avaldab liiklusrikkujatele varasemast vähem mõju," märgib seletuskiri.

Tallinn kasutaks võimalust, Tartu veel mõtleb

Automaatsed liikluskaamerad koos paigaldamisega maksavad sõltuvalt süsteemi keerukusest ja sellest, mitmes suunas need vaatavad, 60 000 kuni 150 000 eurot.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et võimalus vähemalt osa kuludest trahvidena tagasi saada on oluline.

"Ma arvan, et see on see moment, kus võib öelda, et kaamerate arv Tallinnas ja teistes omavalitsustes suureneb," sõnas Novikov. "Muudatuse efekt oleks kindlasti ka see, et me võtame maanteeametist eeskuju ja paigaldame neid tulpasid üle linna rohkem. Ja siis need kallid seadmed liiguvad ühelt ristmikult teisele."

Siseministeeriumi plaanide järgi ei saaks omavalitsus kaamerate asukohta päris ise otsustada.

"Kaamera paigaldamine toimub peale seda, kui vastav komisjon, kuhu kuuluvad PPA ja maanteeameti esindajad, on selle koha kinnitanud," selgitas Indrek Link. "Ehk siis kaamera saab tõesti paigaldada sinna, kus on liiklusohtlik olukord, või kus on toimunud kannatanuga liiklusõnnetusi."

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et neid kohti, kus kiiruskaamerast kasu on, leiab ka Taaralinnas. Seni on appi tulnud politsei oma mobiilsete kiiruskaameratega.

"Sõpruse sild, Eesti pikim sild, on üks koht, kus üsna sageli kiputakse lubatust kiiremini sõitma. Ehk siis seal on olnud kaamera väljas. Loomulikult ka Turu tänav, kus on pikk sirge lõik ja on võimalik autoga kiirust koguda. Loomulikult selliseid lõike on veel ja veel," loetles Tamm.

Kuna seni on koostöö politseiga kenasti laabunud, ei usu Tamm, et linn esimesel võimalusel päris oma kaamerad soetaks. "Kui me suudame kõikvõimalikel muudel viisidel liiklusohtust tagada, siis me kindlasti ei tõtta mingeid täiendavaid statsionaarseid kaameraid kuhugi paigaldama," sõnas Tamm.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: