Indrek Sirk: omavalitsused ei peaks tegelema liiklusjärelevalvega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Liiklusjurist Indrek Sirk rääkis Vikerraadio saates "Vikerhommik" siseministeeriumi plaanist kaasata kihutajate tabamiseks kohalikud omavalitsused ning leidis, et see ei ole hea mõte, sest see annab neile valed motiivid.

"Siin ma olen üsna kriitiline. Liiklusohutuse tagamine koosneb mitmest poolest. Üks on liikluskeskkonna loomine ja teine on järelevalve. Ja minu arvates kohalikud omavalitsused ei peaks tegelema järelevalvega," ütles Sirk.

"Kui me vaatame seda plaani, siis me näeme seda, et kohalik omavalitsus annab raha, et osta need kaamerad ja pärast saab raha tagasi. See tekitab paratamatult küsimuse, et mis motiividel kohalik omavalitsus üldse neid kaameraid püsti hakkab panema. Kas see motiiv ei ole siis see, et hakata nö raha tagasi teenima?" küsis Sirk.

Sel juhul jääks Sirki sõnul liiklusohutus kõrvaliseks teemaks.

Sirki sõnul võiks politsei vabalt ka linnadesse kiiruskaameraid paigaldada, sest politseil on olemas vajalik kogemus kaamerate paigaldamisel ning teadmine, kus see tagab suurema liiklusohutuse.

Kõige efektiivsemaks peab Sirk mobiilset kiiruskaamerat.

Sirk rõhutas, et kiiruskaamerate eesmärk ei ole koguda trahviraha, vaid mõjutada inimesi mitte kiirust ületama.

Sirki sõnul on rikkumiste arv kasvanud seetõttu, et kasutatakse rohkem mobiilseid kaameraid ning kaameraid on ka rohkem. "Ja tegelikult statsionaarsete kaamerate mõju vähenebki pärast nende alustamist mõne aasta jooksul, kohalikud saavad aru, kus need kaamerad on ja seetõttu oskavad nendest hoiduda," lausus Sirk.

Sirki ei arva, et praegused kiiruskaamerate karistusmäärad oleksid väikesed.
Jurist märkis, et kui on piisavalt palju takistusi tee peal ees ja inimene saab aru, et vahepeal kiirendamine ja vahepeal hoo maha võtmine, muudab inimese liikluskäitumist nii, et ta enamuse ajast käitubki korrektselt. "Ja see ongi liikluskorraldusvahendi ja selle kiiruskaamera mõte," ütles Sirk.

"Kui üldine liiklusvoog sõidab teatud kiirusega, siis teevad seda ka need, kes muidu seal vahel sõeluksid," lausus Sirk.

Sirki sõnul on Eestis väiksemate rikkumiste trahvimäärad liiga kõrged. "Tuleks kaaluda, et karistusmäär oleks sõltuv inimeste sissetulekust," ütles ta.

Liikluskaamerate eest hoiatavate liiklusmärkide puhul on Sirki sõnul ühe osaga liiklusjärelevalvest. "Erinevatele inimestele mõjuvad erinevad meetodid. Teatud liiklejate grupile ongi vaja seda, et liiklusjärelevalvet teostatakse varjatult, aga põhilisele massile liiklejatele on vaja lihtsalt leebelt meelde tuletada," rääkis Sirk.

"Inimesed reageerivad juba sellele, et nad teavad, et neid kontrollitakse ja sellest neile piisab," lausus Sirk.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: