Erinevalt Eesti praegusest olukorrast on koroonaviirus Sloveenias praegu tõesti epideemia mõõtmed võtnud. Nii oli see ka kevadel. Tollal oli Euroopa Liidu ühtsust vähe ning kõik riigid ajasid ootamatult kaelasadanud viiruse osas oma poliitikat.

Sloveeniat rõõmustab, et Euroopa Liit on pandeemia jätkumisest hoolimata suutnud praeguseks oma ühtsuse taastada.

"Õppust on võetud. Euroopa Komisjon esitas oma soovituste mustandid, mis sisaldas ka ühesugust piiriületusrežiimi liikmesriikide vahel. See on samm õiges suunas. Sloveenia lõimis need soovitused hiljuti täielikult oma seadustesse ja nüüd on meie piiriületusrežiim kooskõlas selle ettepaneku, selle soovitusega, mis on ühiseks vundamendiks kõigile liikmesriikidele viirusega võitlemisel," rääkis Logar.

Sloveenia välisminister nimetab positiivsena ka teisi Euroopa Liidu viimase aja algatusi, näiteks otsust jagada vaktsiini, kui see viimaks tuleb, liidu liikmesriikide vahel võrdsetel alustel. Ka on pandeemia algusest möödunud kuude jooksul hangitud nii viiruse kui ka haiguse kohta olulist infot, mis võimaldab isegi koroonast sedavõrd haaratud riigil nagu Sloveenia oma elu kevadega võrreldes oluliselt vähem seisma panna.

"Me ei pea kohemaid kehtestama karme piiranguid, vaid me võime neid rätsepatööna kohandada vastavalt pandeemia tõsidusele," ütles minister.

Koroona pole aga sugugi ainus teema, mis Sloveenias praegusel hetkel kuum on. Hiljuti allkirjastasid Sloveenia, Horvaatia ja Ungari energiakoostööleppe. Seda hoolimata tõigast, et Ungarile on ette heidetud demokraatiast ja õigusriigist irdumist. Eriti on seda ette heidetud Euroopa Liidu südames, Brüsselis. Ungari poolt oli lepet allkirjastamas peaminister Viktor Orban ise. Just teda peetakse selle irdumise peasüüdlaseks.

Üks põhjus, miks Sloveenia Ungariga koostööd teeb, on muidugi see, et tegu on naaberriikidega, kuid ka demokraatia ja õigusriigi alasele olukorrale naaberriigis on Sloveenia välisministril konkreetne hinnang.

"Siiski arvame me, et see teema peab olema eelarvamustevaba ja poliitiliselt motiveerimata, väga selge, et võimaldada liikmesriikide vastastikmõju. Tuleb ilmtingimata rõhutada, et Euroopa Liitu pääsemise eeltingimus oli õigusriik," ütles Logar.

Tema sõnul tuleb poliitilised motiivid Ungari puhul kõrvale heita ja luua vahend, millega erapooletult hinnata, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid peavad kinni liidu põhiväärtustest ja alusprintsiipidest.

Vahemere ääres asuva Sloveenia jaoks on oluline ka põgenikeküsimus. Sloveenia jagab Eestiga seisukohta, et põgenikke ei tohiks kvootide alusel mööda Euroopa Liidu liikmesriike laiali jagada. Siingi on Sloveenia välisministril oma kindel seisukoht.

"See ei ole põgenikeküsimus. See on täpsemalt ebaseaduslike sisserändajate küsimus. Me peame tegelema ebaseadusliku sisserände suure küsimusega, seega leidma lahenduse, kuidas kaitsta Euroopa Liidu piire ja ka kuidas leida mehhanism, millega kiiresti välja saata need, kel pole võimalik saada põgenikustaatust," selgitas Logar.