Aasta põllumees 2020 kasvatab piimakarja ja harib noortalunikke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603803300000 | amCalendar}}

Aasta põllumees 2020, 37-aastane Kaja Piirfeldt on piimatootmise ja piimakarjakasvatusega tegeleva osaühingu Remmelgamaa omanik ja neljaliikmelise tööpere juht. Peale selle on ta Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomakavastuse ala kutseõpetaja ja juhib mittetulundusühingut Eesti Noortalunikud.

Kumb variant teie puhul on õige - kas olete sattunud tallu või jäänud siia?

Ikkagi jäänud, sest see on mu vanemate sünnikodu, vanavanaisa talukoht ja siin ma olen juba tegutsenud 17 aastat. Kõigepealt vanemate juures töölisena ja viimasel seitsmel aastal omanikuna.

Kas valik oli selline, et tegelikult valikut polnudki?

Valik ikka oli, valik on kogu aeg. See oli selline tasapisi tulnud valik. Kõigepealt oli valik lihtsalt tööle hakata ja hiljem oli see valik, et kas ma võtan vanematelt talu üle. Võtsin üle. Ja hiljem oli veel see valik, et kas ma jätkan ja suurendan karja. Tegin ka selle valiku. Tänaseks on siin uus laut ja uus tehnika, maad on juurde soetatud. Nii et jätkame.

Miks te pöörate nii suurt tähelepanu tõuaretusele? Ühest küljest on see vist ka paratamatu, sest muidu need piimakilod ju ei tule.

Täpselt nii. Kaheksa aastat tagasi käisin kunstliku seemenduse kursustel. Oma lehmad seemendan ise, valin neile pullid ise ja ise võtan poegimised vastu. Tõuaretus on tõesti väga oluline teema, millega väljalüpsi niiöelda kõige odavamalt tõsta saab.

Kui suured need väljalüpsid siis praegu on?

Praegu püsime 11 000 pluss kilo graafikus. Võib väga rahul olla.

Kui palju on neid töid, mida te ise ei tee, sest teil on ka mõned inimesed palgal?

Iga päev ma kõiki niiöelda rutiinseid talutöid, nagu lüpsmine ja põllutööd, ei tee, aga igal pool, kus vaja, löön käed külge.

Kaja Piirfeldt Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Isegi traktoriroolis saate hakkama?

Ikka saan kui vaja, päris igapäevane töö see mul ei ole. Tänavu oli tõesti selline olukord, kus üks põhitöötaja jäi ootamatu terviserikkega tööst kõrvale, siis sain ka oma panuse silotegemisse anda.

Öelge ausalt, kui palju on neid päevi olnud, kui olete mõelnud - oli mul kõike seda vaja?

Tegelikult ei ole. Ma leian, et kui see valik on tehtud, siis tuleb leida see parim iga päev üles. Ja kui mõnel päeval ongi natukene keeruline, siis järgmisel päeval on jälle hästi.

Usun, et teil on oma majapidamises tööd küllaga, kuid miks olete võtnud oma missioonitööks kasvatada noori haritud põllumehi?

Mina olen enda väljundi leidnud selles, et ma annan oma teadmisi ja oskusi edasi, see mulle väga meeldib. Mu töö on võetud siiani tänuga vastu ja sellel alal ma näen ka arengu väljavaadet.

Kui võib-olla paljud ütlevad, et ettevõtluses on peamine eesmärk kasvatada oma ettevõte suuremaks, siis mina tahan pigem panustada sektori arengusse laiemalt. See võiks olla minu missioon.

Kas te plaanite oma majapidamisega veel suuremaks minna? Teil on pisut üle 80 lüpsilehma ja teine sama palju noorloomi, see ei ole just väga palju.

Ei ole just väga palju, aga ma arvan, et selline väike, aga tubli majapidamine. Kõik loomad on nime- ja nägupidi tuttavad ning jõud käib üle. See on meile täitsa piisav.

Te olete väga optimistlik, ma ei pole kuulnud ühtki negatiivset tooni teie jutus. Kas piimatootmine praegu üldse tasub ära?

Piimatootmisega on niimoodi nagu igasuguse ettevõtlusega, et on paremaid ja on halvemaid aegu. Eks parematel aegadel tuleb siis rasva koguda ja halvemad ajad vastu pidada. Kindlasti ei ole kerge, aga kui see tee on valitud, siis ma leian, et tuleb ikkagi otsida võimalusi.

Kas praegu on siis paremad või raskemad ajad?

Praegu on sellised täitsa keskmised ajad. Piima kokkuostuhind on nüüd peaaegu taastunud selle kriisi eelsele tasemele ja saame hakkama.

Te olete 37. Kui kaua veel jaksate?

No ma arvan ikka, et väga kõrge vanuseni kavatsen siin jaksata. Mulle väga meeldib see töö, mida ma teen ja nii ongi. Ja nii kaua, kui see mulle meeldib, nii kaua ma teen. Kui ma peaksin ümber mõtlema, eks ma siis otsin uusi väljakutseid.

Aga põllumajandussektor on tõesti selline, et siin on arenemise ja edasiliikumise võimalusi lõputult. Eks ma leian need ka üles, kui vaja on.

Öelge, milline on Remmelgamaa talu viie aasta pärast?

Ma arvan, et viie aasta pärast on Remmelgamaa talu selline väga hästi endaga toime tulev väike talu, suurteks investeeringuteks võetud kohustused on kaetud, saame ka vabamalt hingata. Ja võib-olla siis rohkem puhata ja vaadata, mida veel teha annab.

Ilmselt tuleb ka teil kunagi mõelda järeltulija peale, kes teie töö üle võtaks. Kas see inimene on juba olemas?

Minu poeg, 8-aastane Georg, kui ta alguses tahtis politseinikuks saada, siis nüüd räägib juba mitu aastat, et ta tahab talupidajaks saada. Kuigi tema peamine stiimul on see, et siis saab sinna kooli õppima minna, kus ema õpetaja on. Ja teiseks ütles ta, et talupidaja on väga uhke olla, siis ollakse kogu eg televiisoris /naerab/. Noh, vaatame...

Aga praegu on tal loomaarmastus ja tehnikaarmastus olemas. Järgmisel aasta lubas ise hakata traktoriga juba töid tegema, kui jalad pedaalideni ulatuvad.

Vaata ka ETV saadet "Mina, õpetaja", mis portreteeris Kaja Piirfeldti.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: