Hoolimata taastumisest, oli euroala sisemajanduse kogutoodang (SKT) endiselt 4,3 protsenti madalam kui läinud aasta kolmandas kvartalis.

Euroopa Liidus tervikuna kerkis majandus kvartaliga 12,1 protsenti, kuid kahanes mullu sama perioodiga võrreldes 3,9 protsenti.

Need on kaugelt kõige järsemad kasvud, mida alates statistika koostamise algusest 1995. aastal on nähtud, märkis Eurostat.

Nüüd on Euroopat tabanud aga pandeemia teine laine ja mitmed riigid on hakanud taaskehtestama piiranguid, mis ähvardavad majandusele taas hoobi anda.

Töötus püsis septembris 8,3 protsendil

Euroala töötuse määr püsis septembris kuuvõrdluses muutumatult 8,3 protsendil.

Euroopa Liidus (EL) tervikuna püsis töötuse määr septembris samuti kuutagusel tasemel ehk 7,5 protsendil, selgub Eurostati andmetest.

EL-i statistikaameti hinnangul oli liidus tänavu septembris ligi 16 miljonit töötut, kellest ligi 13,6 miljonit olid euroalal. Augustiga võrreldes kasvas töötute arv EL-is 42 000 inimese võrra ja euroalal 75 000 inimese võrra.

EL-i alla 25-aastaste noorte töötusmäär langes septembris kuuga 0,7 protsendipunkti 17,1 protsendile ja euroalal samuti 0,7 protsendipunkti 17,6 protsendile.

Deflatsioon püsis oktoobris 0,3 protsendil

Euroala deflatsioon püsis Eurostati kiirhinnangu kohaselt oktoobris eelmise kuu tasemel ehk 0,3 protsendil.

Deflatsioon oli kiirhinnangu kohaselt kahe protsendiga sügavaim Kreekas. Inflatsioon oli suurim 1,7 protsendiga Slovakkias. Eestis oli deflatsioon 1,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest.

Kõige kiiremini kasvasid eurolalal oktoobris toidu, alkoholi ja tubaka hind, mis kallinesid aastaga kahe protsendi võrra. Teenuste hinnad kerkisid 0,4 protsenti.

Tööstuskaupade hinnad energiat arvestamata langesid 0,1 protsenti. Energiatoodete hinnad langesid 8,4 protsenti.

Euroopa Keskpanga (ECB) rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on kahe protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole.