Terviseamet kogu Eestit testima ei kiirusta
Terviseamet ei näe veel vajadust teha Eesti elanikele koroonaviiruse laustestimine, nii nagu teatas ulatusliku viiruselevikuga kimpus olev Slovakkia. Küll aga on arutusel, kuidas tõhustada viiruseleviku piiramist Tallinnas ja Harjumaal.
Slovakkia testib kahe nädala jooksul ära kõik oma elanikud alates 10. eluaastast, et panna piir koroonaviiruse ulatuslikule levikule.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kommenteeris ERR-ile, et Eesti ei ole veel olukorras, kus peaks kogu elanikkonna laustestimist arutama.
Härma sõnul kasutab Slovakkia antigeeni kiirteste, mis on oluliselt lihtsam ja kiirem kui Eestis kasutusel olev PCR-meetod, ent ka nende usaldusväärsus on märksa väiksem ehk see võib anda nii valenegatiivseid kui ka valepositiivseid tulemusi.
Härma tõdes, et siiski on ka kiirtestide kvaliteet tasapisi tõusmas, mistõttu ei saanud ta välistada, et juba mõne kuu pärast võetakse need mujal Euroopas kasutusele.
"Hetkel Eestis veel ei ole seda plaani," kinnitas ta.
EL on praegu läbi viimas ühishanget antigeeni kiirtestide ostuks, mis võimaldaks viiruselevikut kiiremini tuvastada. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas ERR-ile, et kui testid muutuvad täpsemaks, võib ka Eesti need edaspidi kasutusele võtta.
Tallinn ja Harjumaa teevad muret
Härma sõnul on hetkel kõige murettekitavam olukord Tallinnas ja Harjumaal, kus haigestumine kasvab.
"See kasv on praegu jätkuv. Meie jaoks defineerib seda kõige rohkem lähikontaktsete arv ja selle kiire kasv. Näeme siin püsiva leviku tekkimist," tõdes Härma.
"Hetkel näeme Tallinnas ja Harjumaal, et kui lähikontaktsete arv peaks lähinädalatel veel hüppeliselt kasvama, muutub see raskesti kontrollitavaks. Kui me lähikontaktsetega paari päeva jooksul ühendust ei saa, siis suureneb risk, et nad käivad haigena ringi ja nakatavad veel rohkem inimesi. Täna keskendume plaanile, kuidas kiirkorras lähikontaktsetega võimalikult kiiresti ühendust saada ja kaasame abijõudu Tallinnas," ütles Härma.
Tanel Kiik ütles, et viimase nädala tõus nakatumistes on murettekitav ja seda tuleb võtta tõsiselt, aga kindlasti ei saa öelda, et terviseamet ei jõua enam lähikontaktsetega tööd teha.
"Kindlasti aitame omalt poolt lisaressursi ja inimestega terviseametit, kui on vaja inimesi juurde," ütles Kiik.
Maskide lauskohustust ei poolda
Lisameetmeid peab Kiik vajalikuks suuremate kolletega piirkondades. Näiteks nimetas ta veelgi kõrgenenud nakkusriskiks reisimist.
Ta tõi esile, et koolidesse ja lasteaedadesse pole viirus levinud niivõrd lastega, kui just õpetajate tubades, kus rohkem omavahel kokku puututakse ja suheldakse. Ja puhkeruumid on ka teistes töökohtades peamiseks viiruse leviku kohaks.
Sotsiaalministeeriumi, Tallinna ja terviseameti esindajad arutavad teisipäeval, kuidas saaks pealinnas viiruse levikut eeskätt töökohtades veelgi tõhusamalt piirata. Välistatud pole maskikandmise nõue, mida sooviks siseruumides kehtestada terviseameti juht Üllar Lanno.
Kiik siiski maskikandmise lauskohustust kehtestada ei taha.
"Ma arvan, et sellist lauskohustust, et kõikvõimalikes ruumides seda kanda, praeguse seisuga tõenäoliselt ei tule, aga teatud tingimustes, teatud olukordades võib see vajalikuks osutuda," ütles Kiik, loetledes nende kohtadena näiteks ühistransporti, suurema osalejate arvuga üritusi jm rahvarohkeid olukordi.
"Siseruum on selline väga lai mõiste. Ma arvan, et igas ruumis, igas töökollektiivis, igas olukorras maskikandmine ei ole võib-olla vajalik, aga võib olla olukordi, kus tuleb seda tõesti intensiivistada. Seega kas see saab olema kohustus või tungiv soovitus või ka valitsuse suunis enda riigiasutustele, avalikule sektorile, mis on teatavasti ka väga suur tööandja, saab olema juba valitsuse ühine otsus," ütles Kiik.
Toimetaja: Margitta Otsmaa, Indrek Kiisler, Merilin Pärli