Trump on esimene Ameerika Ühendriikide president, kel ei ole varasemat töökogemust poliitilistel ametikohtadel ega ka sõjaväes. Enne presidendiks saamist tegutses ta ettevõtja ning teleprodutsendi ja saatejuhina.

Trump sündis 14. juunil 1946 New Yorgis Fred Trumpi ja Mary Anne MacLeodi vanima lapsena ning seal, Queensi linnaosas, on ta ka üles kasvanud. Trump sai ülikoolidiplomi Pennsylvania ülikoolis, mille lõpetamise järel 1971. aastal asus ta oma isa kinnisvaraettevõtte juhiks, andes selle peatselt nime The Trump Organization. Trump on ka hotelli- ja hasartmänguketi Trump Entertainment Resorts asutaja.

Trumpi juhtimisel kasvas ettevõte jõudsalt ehitades ja renoveerides suuri kinnisvaraobjekte - pilvelõhkujaid, hotelle, kasiinosid ja golfiklubisidd. Hiljem alustas Trump mitmeid kõrvalärisid, kasutades selleks oma nime müümist kaubamärgina. Trumpile kuulus aastatel 1996-2015 iludusvõistluse Miss Universe kaubammärk ning 2003-2015 tootis ja juhtis ta telešõud "The Apprentice" ("Mantlipärija"), mis tõi talle ka rahvusvahelise tuntuse.

Värvikas eraelu

Trump on praegu kolmandat korda abielus ja tal on viis last.

Tema esimene abikaasa oli tšehhi päritolu modell Ivana Zelníčková, kellega tal on kolm last: Donald Jr. (sündinud 1977), Ivanka (1981) ja Eric (1984). Ivana sai 1988. aastal naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse. Donald Jr., Ivanka ja Eric on The Trump Organizationi asepresidendid.

Tema teine abikaasa oli USA näitleja Marla Maples, kellega tal on tütar Tiffany (1993).

Trumpi kolmas abikaasa Melania Trump (sündinud Melanija Knavs; modellina tuntud nimega Melania Knauss) on pärit Sloveeniast. Paaril on poeg Barron (2006). Melania sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse 2006. aastal.

Poliitilised ambitsioonid juba 1987. aastal

Trump on kuulunud nii vabariiklikusse (1987) kui ka USA Reformiparteisse (1999) ja demokraatlikusse parteisse (2001), kuid 2009. aastal registreeris ennast taas vabariiklasena.

Tema esimesed poliitilised ambitsioonid ilmnesid juba 1987. aastal, kui ta avaldas kolmes USA suures ajalehes tervet külge täitvad reklaamid, milles kutsus saavutama rahu Kesk-Ameerikas, kiirendama tuumarelvastuskõnelusi Nõukogude Liiduga ning sundima USA liitlasi maksma nende õiglase osa kaitsekuludest. Ta välistas siis kandideerimise kohaliku taseme poliitikas, kuid pidas võimalikuks presidendiks pürgimist.

2000. aastal alustas Trump presidendiks kandideerimist reformipartei kandidaadina, kuid loobus sellest veebruaris. 1999. aasta suvel korraldatud küsitluses toetas teda demokraatide võimaliku kandidaadi Al Gore'i ja vabariiklaste George W. Bushi vastu seitse protsenti valijatest.

26. juunil 2015 teatas Trump oma kandideerimisest vabariikliku partei presidendikandidaadi kohale ja tõusis arvamusküsitlustes kohe populaarseimaks vabariiklaste kandidaadiks. See lubas tal võita ka vabariiklaste eelvalimised ja saada vabariikliku partei ametlikuks kandidaadiks.

2016. aasta üllatusvõitja

2016. aasta 8. novembri presidendivalimised võitis Trump mõneti üllatuslikult, kuna seda ei ennustanud ei arvamusuuringute tulemused ega analüütikute prognoosid.

Ehkki tema vastaskandidaat, endine välisminister ja kunagine esileedi Hillary Clinton, sai üleriigiliselt rohkem hääli (65,85 miljonit Trumpi 62,98 miljoni vastu), kogus Trump rohkem osariiikide valijameeste hääli, mis tõi talle vaimiskogus võidu häältega 306 - 232. Trump võitis valimised 30 osariigis, Clinton 20 osariigis ja Columbia ringkonnas.

Isepäine president

Presidendina on Trump tegutsenud vastavalt oma valimiseelsetele lubadustele, mis valdavalt on tähendanud "America First" ("USA ennekõige") loosungi all isolatsionistlikke samme rahvusvahelises poliitikas. Trump tõi USA välja Vaikse ookeani partnerlusleppest, Pariisi kliimaleppest, algatas kaubandusvaidlused Hiinaga ning astus mitmeid samme immigratsiooni tõkestamiseks, sealhulgas ka tara ehitamise piirile Mehhikoga. Trump on halvustanud Euroopa Liitu, survestanud NATO liitlasi kaitsekulusid suurendama ning lubanud ümber paigutada USA vägesid Euroopas.

Trumpi sisepoliitikat on nimetatud paremäärmuslikuks populismiks ja see võis olla ka üks tegureid, mis õhutas sel aastal vallandunud ja kohati vägivaldseks muutunud protestiliikumist Black Lives Matter. Samuti on president saanud rohkelt kriitikat koroonakriisi tõttu, mida ta ei ole suutnud piisavalt edukalt ohjeldada.

Trumpi poliitilist tegevust iseloomustab pidev sõnumite edastamine avalikkusele sotsiaalmeedia platvormil Twitter ning paljude meediakanalite eiramine, väites, et need on kallutatud.