Liia Hänni: Ratase pakutud küsimus ei vasta põhiseadusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Liia Hänni
Liia Hänni Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Jüri Ratase poolt kolmapäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" välja pakutud küsimus abieluteemalise rahvahääletuse jaoks ei vasta põhiseadusele, ütles põhiseaduse assambleesse kuulunud Liia Hänni. Küsimuse sõnastust ei pea heaks ka Jüri Adams.

Ratas pakkus välja järgmise sõnastuse: "Kas abielu peab jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?"

Hänni hinnangul ei vasta taoline sõnastus põhiseadusele. "Põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse otsus riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et küsimus tuleb sõnastada nii, et oleks selge, mida riigiorganid peavad tegema rahva üht- või teistpidi langetatud otsuse korral," märkis Hänni, kelle sõnul jääb praegu selgusetuks, mida tehakse siis, kui ülekaalu jäävad ei-vastused.

"Küsida nii, nagu peaminister Ratas pakkus, on ilmne, et jah-vastuste ülekaalu korral ei pea riigiorganid midagi tegema, sest perekonnaseaduses nii ongi. Kui aga ülekaalu saavutavad ei-vastused, siis jääb ebaselgeks, milline kohustus sellest riigiorganitele järgneb. Eeldada, et siis ei pea riigiorganid midagi tegema, on põhiseaduse eiramine," leidis Hänni.

Adams: taolise referendumi idee on üsna ohtlik

Samuti põhiseaduse assamblee liige ja Eesti põhiseaduse projekti peamine autor Jüri Adams ütles ERR-ile, et Ratase väljapakutud küsimus ei ole sellise üheselt mõistetavuse astmega, mis peaks olema korralikul referendumi küsimusel. Adamsi hinnangul sobib see hästi edasiste otsingute aluseks.

"Siin kõlab üsna selgesti see, et probleem ei ole mitte sisuline või põhimõtteline, vaid selles, mida liitsõna "abielu" eesti keeles tähendab ja mida ei tähenda. Korraliku küsimuse sõnastamise peamine raskus on aga selles, et kuigi meie seaduskeeles on sõna "abielu" tähendus justkui ühemõtteliselt selge, siis eesti üldkeeles ei ole see kaugeltki nii," ütles Adams ja tõi näiteks sõnu "vabaabielu".

Adams soovitas referendumi, mida ta nimetas sobimatuks ja peale muu ka üsna ohtlikuks, asemel eesti keeles samasooliste inimeste tsiviilpartnerluse kohta kasutusele võtta uue ja sobiva nimetuse.

"Nendest riikidest, kus samasooliste paaride registreerimise puhul kasutatakse nendekeelset terminit, mida eesti keelde tuleks tõlkida abieluna, tuleb meie õigusele ja keelele tohutu surve, et ka meil hakataks samasooliste paaride partnerlust ametlikult nimetama abieluks. Ainus tee, kuidas nendele survetele mitte alla anda, oleks minu arvates niisugune, kui me võtaks eesti keeles kasutusele samasooliste inimeste tsiviilpartnerluse kohta uue ja sobiva nimetuse. Kahjuks oli omal ajal selles suunas välja pakutud kooselu selleks otstarbeks kõlbmatu," lausus Adams.

Adamsi sõnul on Eesti senine praktika maailmas üsna ainulaadne. "Eestis on juba hulk aastaid kehtinud samasooliste paaride tsiviilpartnerluse institutsioon. See on väga originaalne lahendus, mille kohta ma ei tea, et kusagil mujal maailmas niisugust kasutataks. Nimelt vormistatakse meil tsiviilpartnerlus notari kinnitatud lepinguna. Meie mudel on osutunud niivõrd heaks ja mõistlikuks, et me võiksime seda soovitada ka teistele maailma maadele," rääkis Adams.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: