"Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" või "Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?". Need on kaks küsimuse varianti, millele Korobeiniku sõnul oodatakse nüüd juriidilist ekspertiisi.

Korobeinik rääkis, et rahvaküsitlusel puudub juriidiline tähtsus, aga sellegipoolest ei taha keegi, et küsimus oleks selline, mis oleks konkreetses vastuolus seadustega.

"Juriidiline hinnang tuleb selle suuna kohta, kas niimoodi võib küsida. Ja kas Eesti võib öelda, et ta ei tunnusta abielu näiteks kahe naise vahel, kui nad tulevad näiteks Rootsist Eestisse," lausus Korobeinik.

Seega võib tulla veel küsimusi variante, tõdes Korobeinik. Ta pakkus, et novembrikuus peaks küsimus lõplikult paika saama.

Reps: otseses mõttes rahvaküsitlusel õiguslikke tagajärgi pole

Ka Keskerakonna aseesimees Mailis Reps ütles ERR-ile, et Keskerakond ja Isamaa võtsid EKRE pakutud küsimuste sõnastuse variandid põhimõtteliselt teadmiseks, kuid otsustati, et kindlasti on vaja saada neile juristide arvamus, samuti õiguskantsleri seisukoht.

Reps kinnitas, et Keskerakond ei võta rahvahääletust teadmisega, et see on õiguslikult siduv.

"Meie seisukoht on algusest peale, et see on rahva käest arvamuse küsimine, mille tulemusena me saame järgmisi samme teha, aga me võtame arvesse väga heade spetsialistide hinnangu, et see on siiski veidi rohkem kui ainult arvamuse väljendamine," ütles Reps.

"Koalitsioonis on kokku lepitud, et see on rahva arvamuse küsimine nagu mitmed muud. Ja rahva arvamusest tulenevalt peavad poliitikud tegema järgnevaid otsuseid," lisas ta.

Repsi kinnitas, et otseses mõttes ei järgne rahvaküsitlusele õiguslikke tagajärgi.

"Otseses mõttes ei järgne. Küll aga õiguskantsleri tõlgendus on see, et kui vastupidist peaks hakkama kohtus arutama, siis tal on veenev argumendi jõud, aga seal on ka õiguslikud nüansid. Aga otseses mõttes rahvahääletus on rahva arvamuse küsitlus," rääkis ta.

"Kui koalitsioon moodustati, siis väga selgelt osapooled leppisid kokku, et kõigepealt küsitakse rahva arvamust ja siis otsustatakse, mida selle arvamuse tulemusena peaks järgnevalt tegema," ütles Reps.

"Kui me peaks küsima kas-küsimuse, kas abielu peab jääma mehe ja naise vahele, sõnastuses, mis täna on perekonnaseaduses, siis see juba seadustatud, selleks järgnevaid samme ei pea olema. Kui sõnastus on laiem, kui see on ka õiguslikult võimalik, siis on juba küsimus, kas me vajaksime, kui rahvas enamuses nii toetab, riigikogus järgnevaid samme. See on põhimõtteline küsimus," rääkis Reps.

Repsi hinnangul oleks kõige parem lahendus see, et inimesed saavad isiklikes teemades nagu abielu otsustada oma südametunnistuse järgi. "Meil on perekonnaseadus ja meil on kooseluseadus. See oleks kõige parem lahendus, kus üks on de facto vorm ja teine traditsiooniline vorm, mida saab ka näiteks kirikus sõlmida."

Indrek Saar: need küsimused on rünnak nii meie inimeste kui ka liitlaste vastu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar kommenteeris ERR-ile, et välja pakutud küsimused on rünnak nii Eesti inimeste kui ka liitlaste vastu.

"Kui me mõtleme, et sellised küsimused pandakski rahvahääletusele, siis lisaks sellele, et ta on rünnak meie enda inimeste vastu, on ta agressiivne rünnak ka meie liitlaste vastu, kõigi nende riikide vastu, kus on samasooliste abielu seadustatud. Neile saadetakse selge signaal, et kui te tulete Eestisse, siis teile sellised rahvusvahelised kokkulepped ei kehtiks. /.../ Mida ta täpselt juriidiliselt tähendab, seda ma ei tea," rääkis Saar.

"Eks need küsimused kõlavad umbes samamoodi nagu demokraatia töörühm. Ja kui me vaatame, millega see demokraatia töörühm tegeleb - Eesti võimalikult kõvasti tülli ajada, ühel erakonnal aidata formeerida oma potentsiaalseid valijaid. Kui seda nimetatakse demokraatiaks, siis samamoodi tuleb suhtuda nendesse küsimustesse," ütles Saar.

Seeder: küsitlus peaks olema siduva iseloomuga

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et tema hinnangul peaks rahvaküsitlus olema siduva iseloomuga.

"Nii et seda saab muuta tulevikus uue rahvaküsitlusega, et ei ole madalamal tasemel parlamendil ega valitsusel õigust muude õigusaktidega seda rahvaküsitluse tulemust muuta," rääkis ta.

"Aga ma tahan rõhutada, et oleme konsulteerinud erinevate juristidega ja juristide seas on erinevaid arvamusi. On arvamusi, et see rahvaküsitlus on siduva iseloomuga ja seda saab muuta ainult järgmise rahvaküsitlusega. On arvamusi, et selle rahvaküsitluse mõju on ainult selle riigikogu koosseisu lõpuni. Ja on arvamusi, et ta ei ole üldse siduva iseloomuga, et ta on kehtiv, aga nõuandva iseloomuga poliitikutele. Ka need küsimused tuleb selgeks rääkida," ütles Seeder.