EKRE ministrikandidaat metsaraie keelustamist rahvahääletusele ei paneks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Praegune rahandusminister Martin Helme nõunik Rain Epler ütles, et on keskkonnateemadega kursis ning seetõttu andis nõusoleku kandideerida keskkonnaministri ametisse. Epleri sõnul loodab ta metsasõja lõpetada, kuid ei poolda selles küsimuses hääletuse kaudu rahva käest arvamuse küsimist.

Ministri nõunik Rain Epler, saate kinnitada, et olete EKRE kandidaat keskkonnaministri ametitoolile?

Martin Helme on mulle ettepaneku teinud. Ta küsis, kas ma oleksin nõus kandidaat olema, minu teada on kandidaate veel ja laupäeval on volikogu, kus kandidaat lõplikult otsustatakse.

See on kahtlemata huvitav ettepanek. Poolteist aastat rahandusministeeriumi nõunikuna töötades on keskkonnaministeeriumi ja Euroopa rohealgatusi puutuv minu laual olnud. Olen nende teemadega süvitsi tegelenud. RMK nõukogu liikmena olen ma ka kirgi kütva metsateemaga kursis. Otsus sündis nende asjade sümboosist.

Metsanduse arengukava järgmiseks kümneks aastaks on ikka vastu võtmata. Mis seisukohal te olete, peate ennast rohelise maailmavaate kandjaks?

Ma palun ajakirjanduselt veidi rohkem aega, et teemaga süvitsi minna. Isiklikult arvan, et metsa peab ikka majandama. Aga metsasõda tuleb Eestis ära lõpetada, osapooled vajavad kokkulepet, surve on mõlemalt pool suur, nii et see on esimene asi, millega tegelema hakkan.

Mis haridus teil on?

Lõpetatud on mul keskharidus, olen Tartu Ülikoolis õppinud majandust ja kaks aasta IT Kolledžis, mõlemad koolid jäid lõpetamata.

Kui julgelt te oma haridusliku pagasiga lähete keskkonnaministeeriumisse? Seda te ei karda, et spetsialistidest ametnikud keeravad teid ümber sõrme?

Eks see legend elab tugevasti, et ministeeriumides nii uute ministritega tehakse. Ma olen seda ka rahandusministeeriumis näinud, kuidas ametnike ja poliitikute vaheline pingeväli toimib. Julgust annab , et olen nüüd poolteist aastat nende teemadega tegelenud. Erasektoris olen õppinud, et üksi nagunii midagi ei tee ja meeskond on tähtis. Seega tuleb oma nõuniketiim moodustada ja maja on spetsialiste täis, kellele saab toetuda. Loodan hakkama saada.

Te saite EKRE liikmeks 30. oktoobril selle aastal. Miks nii hilja?

Avalduse saatsin ma tükk aega varem, oktoobri lõpus mind kinnitati liikmeks.

Miks te varem ei astunud? Tavaliselt on ministri nõunikud ikka ise ka ministri erakonna liikmed.

Ma ei oska öelda, miks ma ei astunud. Ju siis ma ei mõelnud selle peale, tegin sel ajal sisulist tööd. Ja oktoobris tuli kuidagi see mõte ja siis astusingi.

Kas ma järeldan valesti, et astusite sellepärast, et minister ütles, et asi on vaja ära vormistada, sest karjääris on tulemas oluline hüpe ülepoole…

Mul ei ole olnud rahandusministriga juttu, et peaks astuma erakonda. Kui nõunikuks tulin, siis oli kokkulepe, et annan nõu nendel teemadel, kus nõu anda oskan. Usun, et sain hästi hakkama ja mingit survestamist erakonnaga liitumiseks pole olnud.

Mis mulje teil Eesti ametnikest on jäänud, on nad isepäised? Oli see neile harjumatu, et tuli rahandusminister, kes tõepoolest hakkas oma poliitilist agendat ellu viima?

Mulle tundub, et alguses oli neile selline olukord tõepoolest harjumatu, et minister ja nõunikud teevad sisulist tööd. Aga rahandusministeeriumi ametnikke saan ainult kiita, nad on väga professionaalsed ja uue olukorraga harjunud. Ametnikel on oma kindel nägemus, kuidas asju teha ja asju ka selles suunas liigutada.

Mis te arvate roheliste ettepanekust teha rahvahääletus lisaks abielu defineerimisele ka metsaraiumise ja lageraiete üle? Metsanduse arengukava arutelu on jooksnud umbe, siis võiks ju rahvas otsustada?

Ma esimese hooga ei ütle, et paneks selle küsimuse ka kohe rahvahääletusele. Pigem ei paneks. Mingeid olulisi küsimusi peab saama rahvas otsustada, mitte aga konkreetsetel teemadel.

Eestis on kuidagi tekkinud narratiiv, et rumal rahvas teeb halbu otsuseid, las parem teeb otsuseid väiksem ja targem ring. See on küüniline jutt. Üldises plaanis ei ole ju midagi halvasti, kui olulisi küsimusi rahavhääletusel ostsustatakse, aga seda metsaraiumise teemat ma ei pea vajalikuks rahvahääletusele panna.

Eesti jaoks on oluline strateegiline otsus ka põlevkivi kasutamise tulevik. Euroliidu ambitsioonikas kliimamuutuste vastu võitlemise kava tõmbab selle kaevandamisele sisuliselt lähikümnenditel kriipsu peale. Kas tormame liiga kiiresti?

Ma ei ole kindel, et see tähendab ülikiiret kaevandamise lõpetamist. Olles näinud euroliidu rohekava ja kliimakokkuleppega seotud algatusi lähemalt, siis kohati on meil võib-olla interpreteeritud Euroopa soovitusi kui käsku midagi kiiresti teha.

Tuleb põhjalikult lugeda seda, kui palju on meile kohustuslikult ette kirjutatud ja kui palju on jäetud kohalikuks otsustamiseks. Meil peab olema hea plaan, mis Ida-Virumaaga edasi teha.

Kas fosforiidi kaevandamise uuringuid võiks Eestis lubada? Meil ollakse isegi uuringute vastu.

Kindlasti võiks uurida. Omal maal uuringute keelamine pole õige lähenemine.

Kas ka tselluloositehase rajamise uurimist Tartu lähistele või mujale oleks võinud lubada? Seal läks midagi viltu?

Ma arvan, et tont ehitatakse emotsioonide peale üles ja siis arvatakse, et ärme parem uurigi. See on vale lähenemine. Tasub uurida asju, mis esmapilgul tunduvad vastuvõetamatud või valed, siis tasub proovida pilti enda jaoks selgemaks teha.

Kuna avalikkus teid ei tunne, siis küsin lõpuks, olete te abielus? On teil lapsi?

Olen abielus ja mul on kolm last.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: