Oktoobri alguses esitas kahe Danske Eesti filiaalis töötanud ning rahapesukahtluse saanud kahtlustatava kaitsja Martin Hirvoja prokuratuurile taotluse menetluse lõpetamiseks, tuues põhjendusena, et kuivõrd kriminaalasja materjalid on ajakirjanduse kaudu saanud teatavaks kõigile kohtunikele, ei ole kriminaalasjas erapooletu kohtumenetlus enam võimalik.

Ühtlasi taotles Hirvoja ka uue kriminaaluurimise alustamist tuvastamaks Danske Banki materjalide ajakirjandusse jõudmise asjaolud.

Prokuratuur jättis mõlemad taotlused rahuldamata, kuna esine kriminaalmenetluse lõpetamiseks ühtegi seadusest tulenevat alust.

Riigiprokurör Maria Entsiku sõnul on Eesti õigusriik, mis on täis erinevaid huvide konflikte. Ühelt poolt lasub riigil ülesanne kuritegude uurimiseks viia läbi kriminaalmenetlus, selgitada välja tõde ja saata süüdlased kohtu ette. Teisalt valitseb meie riigis ajakirjandusvabadus, mille ülesanne ja eesmärk on välja selgitada ja kajastada avalikkusele huvipakkuvat.

"On arusaadav, et aeg-ajalt need kaks erinevat huvi või ülesannet omavahel põrkuvad. Kuna mõlemad ülesanded on õigusriigi toimimise seisukohast äärmiselt olulised, ei saa sellist huvide konflikti lahendada must-valgelt ja öelda, et kui ajakirjandusvabadus on n.ö kriminaalmenetlusest näiliselt kiirem olnud, tuleb eelistada üksnes seda ja menetlus lõpetada," sõnas Entsik.

Prokuratuur taunib olukorda, kus ilma prokuratuuri loata on kohtueelses menetluses kogutud informatsiooni ajakirjanduses avaldatud – see võib teatud juhtudel oluliselt kahjustada tõe välja selgitamist –, ent praegusel juhul ei ole prokuratuuri hinnangul õiglane ning erapooletu kohtumenetlus ohustatud.

Prokuratuur on arvamusel, et kriminaalasjas esineb põhjendatud kuriteokahtlus, mis on kriminaalmenetluse käigus jätkuvalt kinnitust leidnud.

Mõlemad määrused, millega taotlused rahuldamata jäeti, on jõustumata.