Ülle Madise rääkis ERR-ile, et valitsuse uute koroonapiirangute valguses tuleks esmalt ära oodata, millisele mõjuanalüüsile need tuginevad. Kuna sellist analüüsi neljapäevasel valitsuse istungil veel polnud, siis otsuseid ka ei langetatud.

"Siin ei saa ühiskonna jaoks pikaks ajaks kehtestada piiranguid, tuginedes vaid ühe eriala professionaalide seisukohale, vaid arvestada tuleb ka inimkäitumist ja seda, et kuivõrd on võimalik üldse kohustuste, käskude ja keeldudega inimeste käitumist suunata ja kui pika aja vältel," ütles Madise. "Ehk siis tuleks iga hinna eest vältida seda, et inimesed väsitatakse kurnavate piirangutega nii ära, et kui neid ükskord tõesti tarvis on, siis neid enam kehtestada ei saa."

Ta leiab, et uute keeldude ja piirangute kehtestamisel tuleb aluseks võtta aluseks haiglapatsientide prognoos.

"See, kes ja kus ja kui kõvasti on haigestunud, on päris mitu nädalat etteprognoositav. Need, kellel sümptomeid ei ole avaldunud ja kellel ei avaldugi, olles andnud positiivse proovi, nemad tõenäoliselt haiglasse ei jõua," põhjendas Madise.

Näiteks tuleb teravalt silmas pidada nakatunud vange, kelle seas on üksjagu nii HIV-positiivseid kui ka hapatiidihaigeid, mis tähendab, et neil on nõrgem immuunsüsteem ja tõenäosus haiguse raskemaks kuluks suur.

Samuti tuleb korraldada nii, et inimesed ei jääks plaanilise ravita, nagu juhtus kevadel.

Hirmutamine on lubamatu

"Õiguskantsleri ülesanne on jälgida, et täiesti mõistetava hirmu ajel ei kehtesta valitsus, tuginedes avalikkuse survele, mis on samuti mõistetav, ülemääraseid piiranguid. Sest nendest ei ole lõpuks kasu, nendest on rohkem kahju kui kasu," toonitas Madise.

Lisaks ei ole lubatud inimeste hirmutamine.

"Selle hirmutamise tagajärjed on palju rängemad, kui seda võib-olla osatakse arvata. Ühelt poolt, inimeste vaimse tervisega on lood juba läinud kehvemaks asjatundjate sõnul, kahjuks on lisandunud enesetappusid, ja teiselt poolt tuleb arvestada sedagi, et inimesed peavad omale elatist teenima, et lapsed peavad saama koolis käia, peavad saama sooja koolitoitu, et inimesed peavad saama sporti teha," loetles Madise.

Tema hinnangul on ainus mõislik eesmärk selle viiruse puhul hoida tervishoiusüsteem toimimas, sest viirusest lahti saada pole võimalik ning ebarealistlik on ka vältida iga hinna eest inimeste nakatumist, mille hinnaks on see, et lastel jääb koolis käimata, ärid lähevad pankrotti ja inimesed jäävad palgata.

"Ikkagi on kohustuslik jälgida, et siin ei pingutata üle, et inimestele ei tehta liiga, et Eesti ühiskonnale ei tehta kahju. Lihtsalt, uisa-päisa, hirmust tingituna tegutseda ei tohi. Tõenäoliselt me oleme täpselt samas olukorras ka aasta pärast ja kahe aasta pärast ja pikaajaliselt," tõdes Madise.

Madise peab mõistlikuks suurte jõulupidude ja aastalõpuvastuvõttude ärajätmist, ent seda, et jõule väiksemas kollektiivis tähistada ei võiks, ta põhjendatuks ei pea.

"Tuleb võtta mõistusega. Kui on tegemist ühe väiksema osakonna või üksusega, kes niikuinii töötavad igapäevaselt koos, on terved, siis veeta ühist jõuluõhtusööki, kui nad seda tahavad, vast küll hukka mõistma ei peaks," ütles Madise.

Uue eriolukorra väljakuulutamist uute kitsenduste kehtestamiseks ei õiguslik norm ega ka viiruslik olukord ette ei näe.

Distantsõpe vaid igaks juhuks pole lubatud

Kindlasti tuleks hoiduda koolide saatmisest distantsõppele igaks juhuks. Madise hinnangul on laste ilma hariduse, liikumise ja sooja koolitoiduta nädalate viisi hoidmine ohtlik.

"Igaks juhuks selle ülesköetud massiemotsiooni pealt koolide kinnipanek või õpilaste koju õppima suunamine on kindlasti lubamatu. Selleks ei ole mitte mingit põhjendust, ei meditsiinilist põhjendust, ei viroloogilist põhjendust ega ka haridusteaduslikku põhjendust," põhjendas Madise. "Õpetaja töö on õpetada, seal ei saa lähtuda isiklikust huvist, vaid üldisemast huvist."

Koolid pole eriliseks nakkusepesaks osutunud, pigem on õpetajad nakatanud üksteist ja koolis nakatumise osakaal on olnud väga väike.

Madise rõhutab, et lastelt ei nõua koolis maskikandmist ka need riigid, kus muidu on maskikandmise nõue väga range juba kevadest saati. Ka pole range maskikandmise nõudega riigid suutnud viirust vaatamata sellele meetmele kontrolli alla saada ja lüüakse üha uusi nakatumisrekordeid.

Kinod-teatrid võiksid lahti jääda

Kultuurisündmused võiksid igal juhul edasi toimuda, sest teatrist-kinost ei ole viirus levima läinud, ehkki publiku seas on tagantjärele koroonapositiivseid tuvastatud. Ka ühistranspordis tuleks maskikandmisel lähtuda olustikust - kui lisaks bussijuhile on seal vaid paar inimest, hoiavad nad niikuinii distantsi ega köhi õhku. Tipptunni ühistranspordis, kus pole võimalik ohutut vahemaad hoida, võib see põhjendatud olla.

Ka ei pea ta mõistlikuks 2+2 reegli kehtestamist välitingimustes, kus teadaolevalt viirus ei levi. Samuti pole maskikandmiseks õues mingit näidustust.

Madise sõnul usub ta Eesti inimeste mõistlikkusse, kes alluvad soovitustele, juhul kui need on põhjendatud.

"Kui midagi keelatakse-kästakse väga pikaks ajaks ja kasu ka ei paista, tekib protest," põhjendas ta.

Maskinõuet kiputakse kuritarvitama

Õiguskantslerini jõuab üha enam pöördumisi, kus inimesed tahavad teada, kas maskikandmise nõue on põhjendatud. Õiguskantsler mõistab normikehtestajate soovi koroonaviirust kontrolli all hoida, kuid manitseb seejuures inimõigustest mitte üle sõitma.

Olukorras, kus valitsus alles arutab, kas, kus ja kes peavad maski kandma hakkama ning selle otsuse õiguslik taust on teadmata, leidub üha rohkem avalikke ja haridusasutusi, kes seda kohustust oma siseruumides kehtestab.

Järjest enam selliseid juhtumeid jõuab ka õiguskantsleri töölauale, kus soovitakse teada, kas nõuded on põhjendatud ja proportsionaalsed.

Ka ERR kirjutas sel nädalal juhtumist, kus sõsarkoolid Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) ja Püha Miikaeli Kool (PMK) nõudsid oma kooliperedelt eranditeta maskikandmist. Paar päeva hiljem muutus juhtkonna retoorika pehmemaks ja lapsevanematele saadeti uus korraldus: "Maski kandmine on VHK ja PMK õppehoonetes soovituslik, see ei ole kohustuslik."

Kui esmane korraldus nägi ette maskikandmist nii õpetajatele kui kõigile õpilastele, sõltumata kooliastmest, siis uues juhendis öeldakse, et maskikandmist ei ole üldjuhul tarvis algklasside õpetajal ja õpilastel, kes osalevad tundides üksnes koos oma klassikaaslastega. Ka kehalise kasvatuse tunnis ja kooriproovis ei pea maski kandma.

Lisaks pidi õiguskantsler selgitama, kas AHHAA teaduskeskuses või ratsaspordivõistlustel tohib kõigilt üle 12-aastastelt külastajatelt maskikandmist nõuda.

"Põhiõigusi arvestades on reeglistiku suur puudus see, et pole võimalik teha erandeid neile 12-aastastele ja vanematele inimestele, kellele maskikandmine on meditsiiniliselt (nt astmaatikud) või puude tõttu (nt vaegkuuljad) vastunäidustatud," seisab õiguskantsleri seisukohas.

Tema hinnangul võib see viia põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise nõude rikkumiseni.

"Näiteks ei saa astmaatikust isa oma lapse võistlust pealt vaadata, sest tal pole võimalik täita maskikandmise kohustust. Samuti ei saa vaegkuuljast koolilaps samadel tingimustel osaleda teaduskeskuse ekskursioonil, kuna maskikandmise nõude tõttu pole tal võimalik lugeda huultelt," põhjendas Madise.

Ta möönis, et meditsiinilisi näidustusi on nõude seadjal keeruline tuvastada. Ent võimatu on ka kontrollida külastajate maskide kasutegurit, iseäranis, kui need on isetehtud.

"Samuti võib praktikas olla keeruline tagada, et teaduskeskuse jagatavaid eelduslikult ühekordselt kasutatavaid maske kasutavad kõik külastajad vastavalt tootja juhistele ega kahjusta nt maski liiga kaua kandes enda tervist. Kõik see võib sõltuvalt oludest viidata nõude ebamõistlikkusele," leiab Madise.

Ta soovitab kehtestada maskikandmise nõude korral mõistlikke ja asjakohaseid erandeid. Iseäranis peavad seda järgima avaliku sektori asutused - nagu AHHAA keskus -, kes ei tohi inimeste põhiõigusi eirata.

Seisukoht tuli võtta ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA) maskikandmise nõude kohta.

Õiguskantsler möönis, et EKA on maskikandmise nõude kehtestamisel lähtunud parimatest kavatsustest, ent see saab olla üksnes soovitus.

"Ühtlasi palun üliõpilasi ja töötajaid teavitada, et akadeemia soovitus ei puuduta üliõpilasi, kellele maskikandmine on meditsiiniliselt või muudel põhjustel vastunäidustatud," kirjutas Madise EKA rektorile Mart Kalmule.

Samuti ei tohi tudengitelt nõuda oma terviseandmete esitamist. Ehkki EKA väidab, et üliõpilased ei pea terviseandmete küsimise (haigestumise korral koroonatesti tegemise ja koroonasse nakatunutega kokkupuutumise kohta) peale neid esitama ning sanktsioone nende esitamata jätmisele ei järgne, ei tule õiguskantsleri hinnangul vabatahtlikkus praegu kuidagi esile.

"Kuna korralduse teksti lugedes võib olla üsna kindel, et tegu on kohustusega, pole korraldus sõnastatud selgelt," leiab Madise. "Kui korralduse adressaat peab korralduses esitatud juhiseid kohustuslikuks, ent tegelikult need seda ei ole, on rikutud õigusselguse põhimõtet."

Terviseandmeid tohib tööandjana koguda põhimõttel nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et tagada ohutu töökeskkond. Töötaja diagnoosi aga tööandja teadma ei pea, leiab Madise.