"Välisilm": käesolev nädal on Brexiti leppe jaoks viimane võimalus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/SIPA

USA presidendivalimiste varju on mõneti jäänud Suurbritannia ja Euroopa Liidu vaheline Brexiti lahkumisleppe küsimus. Lepet ei ole ikka veel ja varasemalt on väidetud, et kui seda pole ka veel novembri alguseks, siis seda tehnilistel põhjustel enam sündida ei saagi.

2016. aasta oli mälestusväärne. Donald Trump valiti USA presidendiks, Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkuda. Ameeriklastel tuli toona kohe Trumpi ajastuga silmitsi seista. Kuid Suurbritannia sipleb endiselt Brexitiga.

Nelja aasta jooksul on läbirääkimiste laua taga vahetunud kõik inimesed peale Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier`. Kuid temagi vabanemine pole enam mägede taga – vähem kui kahe kuu pärast tiksub aeg täis – leppega või leppeta.

German Marshall Fundi analüütiku Jacob Kirkegaardi sõnul on aeg praegu ja alati olnud Euroopa Liidu poolel, sest Suurbritannial on rohkem kaotada.

"Lõpuks saab aeg otsa ja Suurbritannia on sunnitud vastu võtma palju hullema majandusliku kahju kui Euroopa Liit või kompromissi. See on seotud sellega, et Euroopa Liit ei soovi paista süüdlasena, jalutades läbirääkimistelt minema, vaatamata mitmetele õiguslikele ja poliitilistele provokatsioonidele. Ühendkuningriigi uus siseturu seadus on kõige halvem neist. Euroopa Liit ei soovi, et neid nähtaks Suurbritannia olukorda väga destabiliseeriva Brexiti põhjustajat. See teeks Boris Johnsonile ja Briti valitsusele kodumaal palju lihtsamaks Euroopa Liidu süüdistamise negatiivsetest majanduslikes tagajärgedes," rääkis Kirkegaard.

Ka Suurbritanniast pärit analüütiku Ian Bondi sõnul on Euroopa Liidu käes olndu trumbid algusest peale.

"Suurbritannia kaotab kaubavahetuses väga suure osa oma sisemajanduse koguproduktist ajal, mil majandus kannatab nagunii juba koroonapandeemia mõjude all. Euroopa Liidu ja Suurbritannia kaubavahetuse sõltuvuses üksteisest on väga suur ebavõrdsus. Need inimesed, kes on rääkinud, et Suurbritannia käes on kõik trumbid, pole ilmselgelt uurinud kahe osapoole majandusliku sõltuvuse suurust üksteisest," märkis Bond.

Kuigi läbirääkimised on palavikuliselt käinud terve sügise, ei paista lepet veel kuskilt. Kuid ootamatult tuleb ta ilmselt nagunii. Kirkekaardi hinnangul on käesolev nädal viimane, mil leppega lahkumine juhtuda võiks.

"Kui poliitilist kokkulepet ei tule selle nädala lõpuks ja kokkuleppe all pean ma silmas usaldusväärset indikatsiooni Boris Johnsonilt, et ta on valmis tegema kompromissi ühtsetes reeglites, riigiabis ja kalanduses, siis enne aasta lõppu lepet ei tule," ütles Kirkegaard.

Kirkegaardi sõnul on koroonapandeemia teise laine ajal riikidel palju olulisemaid teemasid, millega tegeleda. "Ei saa eeldada, et rahvuslikud parlamendid ja Euroopa Parlament olla tööl terve jõulude aja, et Brexit tehtud saaks. Reaalsus on see, et kui Boris Johnson tahaks lepet, siis võiks ta selle juba homme saada," nentis ta.

Aga ka siis kui läbirääkijad kõiges kokkuleppele jõuavad, ei tähenda see, et lepe sõlmitud on. Võimalikke rahulolematuid on mitmeid.

"Ainult paar inimest Brüsselis teavad, mis on absoluutselt viimane moment, et lepe tehtud saaks enne aasta lõppu. Aga ka Euroopa Parlament on ennustamatu "elukas". Oleme minevikus näinud, et teatud teemade pärast muretsevad nad väga ning kui neile esitatakse midagi väga viimasel hetkel ja nad näevad seal midagi muret tekitavat, siis saadavad nemad selle tagasi läbirääkimistele," ütles Kirkegaard.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: