Kalle Grünthal: ERR-i seadust muutes pole plaanis suukorvistamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

EKRE fraktsioon pidas koosolekut
EKRE fraktsioon pidas koosolekut Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seaduse muutmise seaduse eelnõu sisse andnud riigikogu EKRE fraktsiooni saadik Kalle Grünthal ütles intervjuus ERR-ile, et eelnõu eesmärk ei ole kedagi suukorvistada ning kriitika valitsuse suunal peab jätkuma.

Mis on põhiline vajadus hakata muutma ERR-i seadust?

Põhiline vajadus on tagada ERR-i poliitiline tasakaalustatus. Kui ühele erakonnale või poliitilisele liikumisele antakse seal sõna eetri vahendusel, et siis ka oponendid saaksid samaväärselt vastata.

Tähtsaks pean ma veel ka seda, et sisse viidaks uuesti vastutava toimetaja ametikoht, kes vahetult kontrollib seaduse nõuete täitmist, mida seni täitis põhimõtteliselt eetikanõunik. Aga ma ei oska nüüd öelda päris täpselt seda, kas see eetika nõunik tegeles ainult asja silumisega või tegi ta mingeid konstruktiivseid ettepanekuid.

Ma leidsin selles eelnõus ka asjaolusid, mis ei peaks kokku minema meie praegu kehtiva äriseadustikuga. Näiteks juhatuse liikmeid ei olegi üldse nõukogul võimalik vabastada töölt, kui tekiks selline vajadus. Ja ka juhatuse esimehe vabastamine tööülesannete täitmisest on samuti vägagi komplitseeritud. Üheks aluseks võiks olla näiteks see, et kui juhatuse esimees paneb toime praegu kehtiva Eesti Rahvusringhäälingu seaduse raske rikkumise. Tegemist on sellise määratlemata õigusmõistega, mida ei saa kunagi siduda täpselt ja konkreetselt mingi tegevusega.

Samuti nõukogule tuleb anda rohkem seaduslikku õigust selle üle. Praegu minu hinnangul on juhatuse ja nõukogu pädevused suhteliselt sassis. Väga ebamäärane on ka see mõiste, et nõukogu liige peab olema lojaalne rahvusringhäälingule. See on ka niisugune abstraktne mõiste, mis on mitmeti tõlgendatav. Aga ma leidsin selle eelnõu koostamisel, et mõistlik on kasutada äriseadustikust tuletatud mõistet, et nõukogu liige täidab oma ülesandeid ettevõtjale korraliku hoolsusega. See määratleb juba konkreetselt ära mitte enam lojaalsuse, vaid ka selle, et kui on puudused, siis on võimalik nendele reageerida vastavalt.

Kas praegu ei ole ERR-i programmides poliitiline tasakaalustatus tagatud?

Ega ma nüüd päris igapäevane vaataja ja kuulaja ei ole. Küll aga mis on kõige markantsem näide ja mis on mulle silma jäänud, on viimasel ajal toimuv samasooliste abielu propaganda. Ma nimetan seda siiski propagandaks, aga mille üle arutletakse väga palju. Võib-olla on see minu viga, et ma ei ole kuulnud nii palju, aga, et ei ole kutsutud vastukaaluks saadetesse inimesi, kes propageeriks ja kellele antaks sõna nii-öelda traditsioonilise abielu, ehk siis mehe ja naise vahelise abielu positiivsete külgede väljatoomiseks.

No kohe tuleb meelde näiteks aasta isa väljakuulutamise väga põhjalik kajastus. See ometi ju kannab endas traditsioonilisi väärtusi.

Ma ei vaidle sellele vastu, loomulikult. Aga see on võib-olla üks moment. Aga ma just pean praegu silmas just neid viimase aja uudiseid, mis päädisid lõpuks Urmas Reitelmanni lahkumisega ERR-i nõukogust, siis sellel hetkel oli domineerivaks ikkagi samasooliste abielu arutelu küsimus.

Et Reitelmann pidi ebaõiglaselt taanduma?

Ei, ma ei anna sellele väärtushinnangut. Aga mis on see põhimõte, mis selle seadusemuudatuse tingis... Kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtis rahvusringhäälingu seadus ja pärast seda Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ühendati ja ta muutus ta Eesti Rahvusringhäälinguks ja mis päädis praegu kehtiva seaduse vastuvõtmisega. Enne seda olid need põhimõtted, mida ma siin lühidalt praegu tsiteerisin, kõik sätestatud Eesti ringhäälinguseaduses. Ehk selle seaduse põhimõtted on töötanud juba. Ja ei ole olnud probleeme sellega.

Aga võib-olla see oli tingitud ka sellest, et ütleme siin teatud põlvkondade vahetusega... Siis neid reegleid järgiti väga korrektselt, mis on avalik-õigusliku televisiooni eelduseks. Aga uue põlvkonna pealekasvuga on need põhimõtted nagu unustatud. Kindlasti ka mitte tahtlikult, ma ei arva seda. Aga praegu kehtiv rahvusringhäälingu seadus annab need tasakaalustatuse põhimõtted edasi vägagi üldsõnaliselt. Ega siin kedagi suukorvistama ei hakata, aga püütakse tagada nii erakondadele kui poliitilistele liikumistele võrdne võimalus olla oma arvamusega avalikkuse ees.

Kas praegu see võimalus puudub?

Ma ei hakka hindama, kas keegi on esitanud taotlust või kutset, aga see toimetus, mille alla see käib, peaks võrdväärsetel tingimustel mõlemale poolele andma sõna.

Aga kas seni ei ole see niimoodi käinud?

Ma ei taha öelda, et sajaprotsendiliselt, aga ma tahan öelda seda, et ta on natukene nihkes ikkagi teatud ühiskonnas levivatele arusaamadele. Ma võin tuua ka siin mõned teised näited, aga ma jätan praegu nimetamata.

Nimetage ikka.

No küsimus on praegu selles, et ma andsin selle seaduse eile sisse ja võib-olla mõistlik oleks nii-öelda käia ennem läbi nii kultuurikomisjonist kui ka õiguskomisjonist, kes annavad omapoolse hinnangu sellele seaduseelnõule.

Kuidas peaks teie hinnangul see tasakaalustatus täpsemalt käima? Kas see peaks käima kuidagi kvoodi järgi, et mingi teema kajastamisel alati kõik osapooled korraga sõna saaks? Tihti seda piiratud eetriaeg või saate omapära ei võimalda, küll aga saab olulise teema puhul teine osapool sõna muul ajal ja tasakaalustatus ongi tagatud.

Ma saan sellest mõttekäigust aru, tähendab. Need küsimused, mis te praegu esitasite, puudutavad ikkagi programmi tootmist sisuliselt. Mina ei tahaks sellele hinnangut anda, kuidas ja millal ja millistel tingimustel. See peaks jääma ikkagi rahvusringhäälingu enda pädevusse ja ma usun, et sellega saadakse suurepäraselt hakkama. Küll aga olen ma oma ettepanekus toonud sinna sisse sellise mõiste nagu "mõistliku tähtaja jooksul". See on siis nüüd selle toimetaja enda valik.

Ma kindlasti saan aru, et teatud mõttes on siin omad hirmud olemas ja ma olen öelnud, et ma selle eelnõuga kindlasti ei taha mitte kedagi suukorvistada. Sest kuni 2006. aastani kehtinud Eesti ringhäälingu seadus, kust need seaduse mõisted ja definitsioonid on minu poolt üle kantud, siis Eesti Rahvusringhäälingu seadusele ei ole seni ju tekitanud sellel ajal mingeid probleeme. Kõik on toiminud hästi ja järelikult on võimalik see toimida ka edaspidi.

Eelnõust veel üks väljavõte: "Praktikas on esinenud juhtumeid, kus olulise tähtsusega riikliku küsimusi rahvusringhääling ei kajasta." Kas te oskate mõned näited välja tuua?

Jah, oskan küll. Kui ma olen riigikogus ise olnud, siis näiteks kui oli peaminister Jüri Ratas (KE) riigikogu ees, kus arutati riiklikult olulise tähtsusega küsimust seoses asjaoluga, et kas ja kuidas reageerida Covidi levikule. Ja mille põhjal lõpuks võeti vastu otsus selle kohta, et kuulutatakse välja pandeemia. See oli märtsikuus. Aga samal ajal oli riigikogus vägagi palju nurinat selle üle, et selle asemel, et kanda üle kogu Eesti rahvale sellist olulise tähtsusega sündmust, oli ETV saatekavas hoopis mingi filmiülekanne. Ma võin tuua välja ka teise juhtumi, kus riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) soovis esineda rahvusringhäälingus, kuid kahjuks talle ei võimaldatud eetriaega.

Nimekirja alusel võiks olla loetletud need teemad, mis kindlasti peaksid kajastuma ERR-is kui avalikus-õiguslikus televisioonis ja mis kindlasti saadavad rahvale olulise sõnumi. Aga see jääks valitsuse pädevusse.

Te leiate eelnõu seletuskirjas, et "rahvusringhääling on ikkagi avalik-õiguslik juriidiline asutus, millele ei laiene erameedia kanalite sõltumatus". Aga ometigi praeguses seaduses on kirjutatud, et ERR on sõltumatu.

Me võime seadusesse kirjutada, mida me tahame, aga üksi sellest normist ei piisa. Ka selle tegelikkus peab vastama sellele, millele eesmärk on seatud.

Te tahate siis öelda, et kuigi praegu on rahvusringhäälingu sõltumatus seaduses sees, siis tegelikult rahvusringhääling ei ole sõltumatu?

No me lähme selle meie intervjuu algusosa juurde, kus ma viitasin sellele, et põhimõtteliselt ikkagi eelistatakse teatud isikutega teha saateid. Konkreetne näide on see samasooliste abielu. Aga kui te nüüd küsite otse, siis ma võin vastata ka nii, nagu mina näen seda poliitikuna. Küsimus on selles, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajad saatsid teatavasti välja oma liikmesriikidele noodi, et juhul, kui teie ei võta vastu migratsiooni puudutavaid seaduseid, vihakõne seadust ja ka samasooliste abieluseadust, siis sellisel juhul jääte teie oma Covidi pandeemiaga seoses määratletud rahadest ilma. Ma ei taha nüüd öelda, et siin on mingid vandenõuteooriad, aga minu jaoks on kummaline, et mispärast see samasooliste teema nii aktuaalne just nüüd on. Võib-olla ma väga rumala loogikaga saan seoseid luua siin sellest samast Euroopa Liidu, Komisjoni, Euroopa Parlamendi esindajate ühisavaldusest. Aga noh, see on juba vandenõuteooria, aga mõelda võib ja mõtlema peadki.

Aga nendest vastutavate toimetajate ametikohtadest. Mis rolli või funktsiooni see ametikoht täpsemalt teie käsitluses täidaks?

No põhimõte on see, et toimetuste juhid jälgiksid seda, et toimetajad järgiksid kavandatavas seaduses sätestatud nõudeid. Ehk tegemist on sisekontrolliga ja sisekontrolli rakendatakse tegelikult ju päris laialdaselt. Ka politseil on oma sisekontrolli osakond, mida küll kardetakse jne. Et politseinikud, kellele on võim kätte antud, ikkagi oleksid korrektsed ja täidaksid ette nähtud kohustusi, nii nagu seadus võimaldab. Ja selliseid sisekontrolle on minu meelest paljudes asutustes, aga politsei on see, kes mulle esimesel pilgul pähe tuleb.

Kas valitsust kritiseerida peaks olema endiselt lubatud ERR-is?

Jaa, absoluutselt peab, loomulikult peab. Ega siis see ei tähenda nüüd seda, et selle seadusega pannakse nüüd asjad lukku. Ei, vastupidi. See 2006. aastani toimunud ringhäälingu seadus ei teinud ju mingit piirangut valitsuse kritiseerimisele.

Kas see eelnõu on muidu esitatud fraktsiooni poolt või teie kui saadiku eraldi algatusena?

See on minupoolne ettepanek.

Järgneb arutelu kultuurikomisjonis?

Aadu Must ettekandjana igatahes ütles, et et varsti võetakse mind letti nii-öelda ja hakatakse uurima minu ettepanekud seadusemuudatuseks. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: