Helsingin Sanomat: Eesti valitsus on EKRE populismi pantvang
Eesti valitsus on EKRE populistliku poliitika pantvangis ning see võib hakata kahjustama Eesti välispoliitilist positsiooni, kirjutab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat (HS) reedel oma juhtkirjas.
Leht toob välja, et EKRE endise liidri, siseminister Mart Helme viimased süüdistused USA valimiste ja tulevase presidendi Joe Bideni pihta ületasid ka peaminister Jüri Ratase taluvuspiiri ning minister pidi lahkuma. Samas annab Helsingin Sanomat ülevaate ka Mart Helme varasematest vastuolulistest ütlustest, sealhulgas Soome peaministri Sanna Marini nimetamisest müüjatüdrukuks ja Eesti seksuaalvähemustele esitatud soovitusest Rootsi kolida.
Väljaanne tõdeb, et probleemid said alguse pärast 2019. aasta kevade parlamendivalimisi, kui Ratas kindlustas peaministrina jätkamise sellega, et sõlmis koalitsiooni konservatiivse Isamaa ja paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Niimoodi Reformierakonda võimult eemal hoides on Ratas pidanud maksma aga kallist hinda: valitsus on EKRE pantvang. "Võimul püsimiseks on Ratas pidanud alla neelama kõik, millega EKRE on otsustanud peaministrit toita," tõdeb HS.
Samas ei kao Mart Helme tagasiastumisega valitsuse jaoks probleemid, kuna Martin Helme, kes on senise sisserände-, seksuaalvähemuste- ja kliimapoliitika vastane, jätkab valitsuses. Martin Helme on nimetanud Põhjamaade ühiskonnamudelit "hoiatavaks näiteks", märgib Soome ajaleht.
EKRE hoiab pidevate segaduste ja skandaalide korraldamisega oma toetust kõrgel ning kevadel korraldatav abielureferendum peab jätkuvalt lõhestama liberaale ja konservatiive ning tooma kasu EKRE-le, viitab leht.
Sisepoliitika avaldub ka Eesti välissuhtluses, märgib HS ja toob välja, et suvel lahkus ametist Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido, kelle sõnul raskendab EKRE tegevus kahe riigi suhete edendamist.
Lehe hinnangul ei soovita Soomes siiski Eesti-poolsetest provokatsioonidest suuremat kära teha, kuna neid peetakse Eesti sisepoliitika sümptomiteks. "Praktilised suhted riikide vahel toimivad normaalselt, kuid on selge, et ideoloogiline lõhe tekitab kahe valitsuse vahel pingeid," märgib HS.
Kui peaminister Marin kasutas müüjatüdruku-skandaali oskuslikult enda kasuks ära, siis rohkem ebamugavust on Soomes tekitanud Mart Helme sõnavõtt "plaan B" kohta Eesti kaitsepoliitikas, kus ta leidis, et Soome võiks olla seotud Balti riikide kaitsega.
Soome otsust kehtestada koroonaviiruse tõttu reisipiirangud on Eestis küll kritiseeritud, kuid liikumise raskenemine on samas mõlemale poolele näidanud, kui tihedalt ollakse seotud, leiab leht.
Soome ja Eesti suhted on nii tugevad, et suudavad vastu pidada ka mõnele läbimõtlemata väljaütlemisele, kuid Eesti jaoks on siiski oluline oma kodu korras hoida, et sisepoliitika ei hakkaks ohustama viimase 30 aasta jooksul saavutatut. Peaminister Ratas on küll püüdnud pisendada EKRE ministrite väljaütlemisi, kuid koalitsioonipartneri esinemised mõjutavad paratamatut riigi rahvusvahelist positsiooni, tõdeb HS.
"Nii Soome, Rootsi, Euroopa Liidu kui ka tulevase USA administratsiooni jaoks on inimõigused ja vähemuste õigused välispoliitika keskmes. Kui Eesti soovib võtta teist suunda, juhib riik end kummalisse seltskonda ja poliitilisse positsiooni," võtab Helsingi Sanomat oma juhtkirja kokku.
Toimetaja: Mait Ots