Helme sõnul valmistab valitsus ette plaan B-d juhuks, kui NATO alt veab ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1574181840000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Siseminister Mart Helme ütles Iltalehtile, et Eesti valitsus on alustanud kaitsepoliitilise varuplaani koostamist juhuks, kui NATO ei suuda Balti riike kaitsta. Helme sõnul koostatakse varuplaani koos lätlaste ja leedulastega.

Helme sõnul on varuplaan vajalik, sest valitsus ei saa loota sellele, et NATO tagab igas olukorras Eesti territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse.

"Ma ei taha öelda, et Macron räägib sada protsenti tõtt, kui ta ütleb, et NATO on ajusurmas, kuid selge on see, et NATO-s on probleeme," märkis Helme ajalehele.

Helme sõnul valmistatakse praegu ette Eesti seisukohti detsembris Londonis toimuvaks NATO tippkohtumiseks. "Teeme tööd ka plaan B-ga ehk sellega, mida Eesti ja teised Baltimaad ette võtavad, kui Macroni sõnad osutuvad tõeks," ütles Helme.

Helme sõnul koostab Eesti plaan B-d koos Läti ja Leeduga. "Me ei tea täpselt, mida ameeriklased kavatsevad. Meie ministrid on käinud hiljaaegu USA-s, kus räägitakse kogu aeg Hiinast. Väga vähesed võtavad Venemaa teemaks," märkis Helme.

Helme sõnul teeb muret see, mis on toimumas Lähis-Idas: ameeriklased lahkuvad järk-järgult ning Venemaa ja Türgi kinnitavad oma sõprussuhteid.

"Me oleme Venemaa pärast mures. Ütlesin valitsuse koosolekul, et me peame tegema kõik, et teada saada, mida "suured poisid" kavatsevad. Ma ei mõtle vaid USA-d, vaid ka britte," ütles Helme, kelle sõnul huvitab Baltimaid, mida arvab Suurbritannia Baltimaade turvalisusest pärast Brexitit ning mis juhtub Saksamaal pärast Merkeli ametiaja lõppu. "Keegi ei tea, kui palju muudab Merkeli aja lõpp Saksamaa välispoliitikat," märkis Helme.

EKRE esimees pole kindel ka prantslastes. "Kas prantslased tahavad venelastega suhteid soojendada? Kõik on ebaselge," ütles Helme.

"Keegi ei tea, mis juhtub järgmiseks. Sellepärast on meil vaja plaan B-d, mis ei tähenda seda, et me mõtleme, et Venemaa tungibki Eestisse," lausus Helme.

Helme intervjuu Iltalehtis Autor/allikas: Kuvatõmmis

Helme sõnul on plaan B-s oma osa ka Soomel. "Ma usun, et Soome on sellest huvitatud, et Soome lahe lõunakaldal on iseseisev Eesti, mitte taaskord Vene impeerium," ütles ta.

Helme märkis, et Venemaa on tema hinnangul alati olnud Eesti jaoks oht ja nii jääb see ka tulevikus. "Oht sõltub sellest, kes on Venemaal võimul. On kaks külge: kui Venemaal on diktatuur ja valitsetakse kõva käega, tähendab see Eesti jaoks sõjalist ohtu. Kui Venemaal on demokraatlik valitsus ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahel tuleb viisavabadus, tähendab see seda, et venelased rahvastavad Eesti. See on teistmoodi oht. Meie suhe Venemaaga saab alati olema keeruline," rääkis Helme.

Helme sõnul ei saa Eesti loota ka Euroopa Liidu peale, sest euroliit pole maailmas mingi "jõukeskus", ja tulevikus lahjeneb Euroopa Liidu mõju veelgi.

Helme sõnul võib NATO kriisist välja tulla, kuid selle peale ei saa lootma jääda ja seetõttu tulebki teisi plaane teha. Samas märkis ta, et loodab jätkuvalt NATO peale. "Tahame, et NATO oleks tugev," ütles ta.

Iltalehti artiklis märgiti, et ükski Eesti valitsuse juhtpoliitik pole teadaolevalt varem avalikult öelnud, et Eesti valitsus valmistab ette plaan B-d juhuks, kui NATO 5. artikli turvagarantiid ei kaitseks Eestit, kui riiki peaks rünnatama.

Eesmaa: ootame palju tippkohtumiselt

Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond) ütles, et NATO kriisist rääkijaid on üllatavalt vähe, arvestades, et just NATO tagab suuresti Eesti julgeoleku.

"Rõhuv enamus poliitikuid, rahvaid ja riike ròhutab  praegu ühtsust ja otsustavat tegutsemist NATO arendamiseks ja täiustamiseks. Ootame palju peagi Londonis toimuvalt tippjuhtide kohtumiselt," märkis Eesmaa ERR-ile saadetud kommentaaris.

Eesmaa sõnul tuleks teha kõik, et plaan B väljatöötamist poleks vaja kunagi alustada.

"Nii kirjutasin ka tänase koalitsioonilepingu välis- ja julgeolekupeatüki algteksti, mis üksmeelselt lõppteksti aluseks kinnitati ning võeti," märkis Eesmaa.

Samuti Keskerakonda kuuluv riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Anneli Ott ütles, et tema on kindel, et et Eesti iseseisvuse garantiiks on lisaks siseriikliku kaitsevõime tugevdamisele ka panustamine liitlassuhetesse NATO-s.

"Olen peaminister Jüri Ratasega nõus, et Eestil on ainult üks plaan ja suhted NATO-ga on jätkuvalt tugevad. Selle asemel tuleb keskenduda igakülgsele koostööle ja alliansi liikmete toetamisele erinevatel tasanditel," märkis Ott.

Oti sõnul kasvavad järgmise aasta riigieelarves kaitsekulutused 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt kahel protsendil SKP-st. Liitlaste vastuvõtmiseks kulub sellest ligi 10 miljonit.

Seeder: Eesti ei otsi NATO-le alternatiivi

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder sõnul pole NATO kriisis ja Eesti ei otsi NATO-le alternatiivi.

"NATO kui organisatsioon toimib, sellest annab tunnistust liitlasvägede kohalolu Eestis. Me väärtustame täiendavat regionaalset julgeolekualast koostööd, kuid need ei asenda, vaid tugevdavad ja täiendavad meie liitlassuhteid NATO-s," ütles Seeder. 

Seederi hinnangul vaatab Helme oma avaldusega mööda suuremast pildist.

"NATO kui organisatsioon toimib. Mõne poliitiku kriitika NATO suunal ei oma märkimisväärset mõju ja on sama lühinägelik, kui oli üksikute Eesti poliitikute kriitika siis, kui Isamaa erakond ja kaitseminister Reinsalu kutsusid NATO vägesid Eestisse meie julgeolekut tagama. Need väed on täna kaitsmas Eesti ja kogu NATO idatiiva sõltumatust ja suveräänsust," ütles Seeder.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: