Ungari ja Poola esmaspäevane veto tähendab, et esialgu jääb vastu võtmata Euroopa Liidu kokku ligi 1,8 triljoni euro suurune taasterahastu ja pikaajaline eelarve. Seda seetõttu, et Ungari ja Poola ei olnud rahul õigusriigi põhimõtete sidumisega Euroopa Liidu raha kasutamises.

"See ei ole muud kui poliitiline piits, millega nad tahavad karistada neid, kes ei astu ritta. See mitte ainult ei riku aluslepingu põhimõtteid, vaid ka põhimõtteid, mis on Euroopas senini kehtinud. Et strateegilisi asju otsustatakse konsensuse alusel," ütles Ungari rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni aseminister Zoltan Kovacs.

Ungarit häirib, et tulevikus võiks Euroopa Liidu vahendite külmutamise või ära jätmise üle hääletada liikmesriigid kvalifitseeritud häälteenamusega, kui neid kulutatakse õigusriigi põhimõtteid eirates. Teisisõnu vetoõigus kaoks. Ungari on Euroopa Liidu vahendite netosaaja.

Rikkamad Euroopa Liidu riigid ei pruugi leebuda.

"Ühel pool on ikkagi 25 riiki ja teisel pool on kaks riiki, Poola ja Ungari. Väga paljudele riikidele, ennekõike Euroopa Liidu eelarvesse maksjatele, netomaksjale, sealhulgas ka meie naabrile Soomele näiteks, on see õigusriigi põhimõte väga tähtis," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Eelduslikult on kõik osapooled huvitatud probleemi lahendamisest. Ka Ungari ja Poola. Kuigi Euroopa Liit uue eelarve puudumisel tegutseb edasi eelneva järgi, on koroonarahastu avamine kõigile liikmesriikidele oluline. Lahendus võiks olla Euroopa Liidule omane – nimelt õigusriigi küsimuste sõnastuse silumine.

"Sõnastust muudetakse nii, et ka need, kes justkui nüüd veto panid, nagu Poola ja Ungari, saavad pärast öelda, et me saime ka oma tahtmise. Nii on ajaloos ikka selliste konfliktsete olukordadega, kus ühelt poolt kõik saavad aru, et otsus igal juhul lõpuks tuleb teha ja tehakse, aga teisalt mõnel riigil on nende sisepoliitilises plaanis vaja omal nägu päästa," rääkis Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond).

Järgmiseid arenguid võiks tulla neljapäeval, kui kohtuvad Euroopa Liidu juhid, arutamaks võitlust koroonaga. Esialgu plaanitakse Euroopas koroonarahastu kasutusele võtta tuleva aasta teises kvartalis.