EL-i toetuste sidumine õigusriigi klausliga kahjustaks Orbani lähikonna ärihuve ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ungari peaminister VIktor Orban.
Ungari peaminister VIktor Orban. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Kui Euroopa Liit soovib siduda EL-i eelarvest toetuste maksmise õigusriigi nõuete järgimisega, siis sellel võib olla otsene mõju Ungari peaministri Viktor Orbani erahuvidele. Orbani hõimlastele kuulub mitmeid EL-i eelarve toel äri ajavaid ettevõtteid, mille tegevuse seaduslikkuse suhtes tõusnud küsimusi pole Ungari õigussüsteem lõpuni menetlenud.

Sõltumatu meedia on aastate jooksul toonud välja mitmeid juhtumeid, kus Orbani lähedaste äritegevuses võib näha korruptsiooni, kuid Ungari kohtuvõim on loobunud nende uurimisest.

Nii kirjutas väljaanne EurActiv.com 2018. aastal, kuidas Ungari politsei otsustas lõpetada Orbani perekonnaga seotud korruptsiooniuurimise, mis oli algatatud Euroopa Liidu pettustega võitlemise agentuuri OLAF leidude põhjal. OLAF teatas sama aasta jaanuaris, et on avastanud "tõsiseid rikkumisi" ja "huvide konflikte" tänavavalgustuse ehitamise projektides, milles osales Orbani väimehega seotud firma.

"Kuritegu ei olnud," ütles Ungari politsei esindaja sealsele uudisteagentuurile MTI. Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komitee juht Inge Grässle avaldas aga otsuse üle imestust, viidates sellele, et OLAF-i esitatud andmed olid "tugev tõendusmaterjal". Ungari võimude otsus "jätab ja tugevdab kahtlust Ungari õiguskaitsevõimude sõltumatuse suhtes ning toob esile vajadust organi järele, millega kaitsta Euroopa Liidu finantshuve tulevikus," kirjutas Grässle Twitteris.

Ungari sõltumatu ajakirjanduslik uurimiskeskus Direkt36.hu on avaldanud rea artikleid sellest, kuidas Orbani lähikondsete - tema isa, venna, väimehe või sõpradega seotud - firmad on võitnud soodsaid riigihankeid taristuehituses või maavarade kaevandmisel.

Orbani lähikonna kahtlustäratavad ärid

Keskuse veebilehel oleva artiklisarja saab kokku võtta ühe loo pealkirjaga: "Kuidas Lääne maksumaksjad aitavad edendada Ungari peaministri siseringi ärisid".

Orbani isa on seotud vastuolulise tee-ehitusega ning seda pole kritiseerinud mitte ainult Euroopa Liit, vaid ka Ungari enda valitsus, pidades seda liiga kalliks. See kõik ei takistanud peaministri isa kaevandusettevõttel projektist kasu saamast, seisab ühe artikli tutvustuses.

Teine artikkel räägib sellest, kuidas Orbani perekonnale lähedalseisev ärimees Roland Sebestyen teenis Paksi linnas 6,2 miljoni euro mahus lepinguid. Sebestyenil on ärisuhted Orbani abikaasa Aniko Levai perekonnaga,

Kolmas artikkel avab Orbani venna sidemeid ärimehe Gabor Szentgyörgyiga, kes osutub pidevalt riigihangete võitjaks. Szentgyörgyil on ühine ettevõte Orbani venna väimehega ja üks tema firmasid avas osakonna Orbani perele kuuluval kinnistul.

Ungari peaminister VIktor Orban Saksa ettevõtte Daimler tehjase avamisel Kecskemetis. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Neljandas näidatakse, kuidas Viktor Orbani isa kaevandusettevõtte sai märksa kasumlikumaks kui tema peamised konkurendid. See juhtus, kuna Gyözö Orbani firma oli kaasatud mitmesse riighankega rajatavasse ehitusprojekti.

Viies artikkel kajastas Ungari maksuametis juhtunut. Sealse hankeosakonna juht oli Orbani venna lähedane tuttav Tamas Balogh, kelle ametiajal hakkasid ameti korraldatud magusaid riigihankeid võitma tema teised tuttavad. Pärast Direkt36.hu artiklit amet reorganiseeriti ja Balogh enam osakonda ei juhi.

Portaal avaldas ka videoloo sellest, kuidas peaminstri sõbra, suurärimehe Lorinc Meszarosi ettevõtted saavad kasu Euroopa Liidu raha eest toimuvatest ehitusprojektidest.

Seitsmendas loos kajastati seda, kuidas Orbanile lähedane jurist ja tema äripartner ostsid üles Orbani kunagise rivaali Lajos Simicska põllumajandusettevõtte.

Kaheksandas artiklis kajastati, kuidas Orbani väimehe Istvan Tiborczi firma kolis mõjukatele äriinimestele kuuluvasse villasse, mis pidi näitama peaministri pere ja riigi ärieliidi üha tugevnevaid sidemeid. Üheksandas kirjutati sellest, kuidas Tiborcz sai suures kinnisvaraettevõttes 75-protsendise osaluse.

Kümnendat lugu illustreerib foto ärimees Gabor Szentgyörgyist koos peaminister Orbaniga jalgpalli vaatamas. Szentgyörgyi IT-ettevõte, millel pole isegi toimivat veebikülge, on võitnud mitmeid tulusaid riigihankeid.

Lisaks on portaali Direkt36.hu ka artikkel sellest, kuidas naaberriigis Serbias võidab tänavavalgustuse hankeid ettevõtte Elios ja sellega seotud firmad, kellel on seosed sealse poliitilise eliidiga. Elios kuulub Orbani väimehele.

Lisaks on sarnaseid ülevaateid avaldanud veel väga paljud meediaväljaanded.

Nii kirjutas uudisteagentuur Reuters 2018. aastal Balatoni järve ääres asuva Keszthely kinnisvara-arendustest, mille miljardilistest projektidest lõikasid kasu mitmed Orbanile lähedalseisvad inimesed. Samas toob Reuters välja, et OLAF soovitas aastate 2012-2015 rahakasutust hinnates Brüsselil Budapestilt tagasi küsida neli protsenti antud rajast, kuna nii suur oli Ungaris varastatud või ebakorrektselt kasutatud euroraha osakaal. OLAF-i 2016. aasta raportis hinnati EL-i rahakasust Ungaris kõige ebakorrektsemaks Euroopa Liidu riikide seas, kuritarvitatud summa suuruseks hindas OLAF 850 miljonit eurot.

Ajaleht The New York Times avaldas eelmise aasta novembris artikli, kus näitas Euroopa Liidu põllumajandustoetuste väärkasutamist. Sealhulgas kajastati ka Ungaris juhtunut, mille kohta leht tõdeb: "Ungari populistist peaminister Viktor Orban kasutab Euroopa subsiidiume osana oma patronaažisüsteemist, mille abil ta annab võimaluse rikastuda oma sõpradel ja perekonnal, kaitsta oma poliitilisi huve ning karistada oma rivaale."

Korruptsiooni vohamine Ungaris peaminister Orbani ajal on viinud selleni, et riik on nüüd Transparency Internationali koostatud korruptsioonitajumise indeksi põhjal sisuliselt samal tasemel EL-i kõige korrumpeerunumaks peetavate Bulgaaria ja Rumeeniaga.

Demokraatia ja inimõiguste olukorda jälgiv USA vabaühendus Freedom House tõdes aga tänavu kevadel, et kümme aastat riiki juhtinud ning Ungari parlamendis absoluutset enamust omav Orban on viinud oma riigi nii kaugele, et seda ei saa pidada enam täielikult demokraatlikuks.

Ungari ja Poola blokeerisid esmaspäeval võimaluse, et Euroopa Liidu uue eelarve (MFF) ja taastusrahastu kasutamine seatakse sõltuvusse õigusriigi põhimõtete järgimisest toetusi saavas riigis. See on Euroopa Liidus tekitanud järjekordse kriisi ning 1. jaanuaril jõustuma pidanud uue eelarve vastuvõtmisega venimine lükkab edasi koroonakriisist räsitud riikide võimalused EL-i toetusi saada.

Õigusriigi nõude taga on tugevalt Euroopa Parlament ning enamus niinimetatud netomaksjaid, kes on viidanud, et ei soovi näha oma raha väärkasutamist vaesemates liikmesriikides.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: