"Praegu on nende inimeste osakaal, kes ütlevad, et neil erakondlik eelistus puudub ja nad ei hääletaks eeldatavasti ühegi erakonna poolt või ei läheks üldse valima, ainult umbes 22-23 protsenti. Mis tähendab seda, et valimisosalus oleks rekordilised 77-78 protsenti. Väga paljudel sellistel inimestel, kellel muidu valimiseelistust ei ole olnud, on praegu eelistus olemas," rääkis Mölder ERR-ile. "Ja minu hinnangul väga suur osa nendest, kellel eelistus on tekkinud, on see tekkinud just Eesti 200 kasuks."

Mölder ütles ka, et tema hinnangul ei ole Eesti 200 oluliselt ära võtnud ei Reformierakonna ega ka sotsiaaldemokraatide toetust: "Mingi liikumine seal võib-olla on toimunud ja kindlasti Eesti 200 esmaselt konkureerib Reformierakonnaga ja konkureerib ka sotsiaaldemokraatidega, aga praegu on minu arvates pigem näha seda, et nad on võitnud [hääli] mittevalijate arvelt ja võib-olla mingil määral, aga mitte väga ulatuslikult Reformierakonna ja sotside arvelt."

Küsimusele, mis on Eesti 200-l aidanud toetajaid võita, vastas Mölder, et see on erakonna kõrvalseisja roll. "Ma arvan, et neile on toetajaid toonud see, et neil on väga lihtne luua endast kuvand kui täiesti uuest, täiesti puhtast, tavapärase poliitika välisest jõust, kes lubab midagi hoopis teistsugust," rääkis Mölder. "Mingis mõttes on tegemist protestierakonnaga - nad on võitnud selliste valijate hääli, kellele ühel või teisel viisil ei meeldi, mis Eesti poliitikas ja teiste erakondadega toimub. See on nende peamine ressurss." Eesti 200-le on toetust toonud lubadus teistsugusest või puhtamast poliitikast, mis on inimestele meele järgi olnud, lisas ta.

Mölder kritiseeris ka Kantar Emorit selle valimi koostamise metoodika pärast, mille tõttu selle küsitlused näitavad pidevalt Keskerakonnale tegelikust väiksemat, Reformierakonnale aga suuremat toetust. "Emori küsitlused on süstemaatiliselt ka varem alahinnanud Keskerakonna toetust ehk Keskerakonna toetus on natuke kõrgem, kui Emori küsitlused näitavad. Ja sageli minevikus nad on üle hinnanud Reformierakonna toetust," ütles politoloog.

"Seepärast ma natuke kahtlustan, et nad ülehindavad ka Eesti 200 toetust, kuna väga üldjoontes on Eesti 200 ja Reformierakonna valija sama profiiliga," tõdes Mölder. Tema sõnul sõltub küsitluse tulemus mingis osas selle läbiviimise ja valimi koostamise metoodikast.

Lisaks ei saa Kantar Emori viimase küsitluse tulemuste põhjal öelda, et Eesti 200 on populaarsuselt teine erakond, vaid peaks ütlema, et Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Eesti 200 toetus on võrdne.

"Tegelikult ei saaks öelda, et mingi neist on selgelt teisel, kolmandal või neljandal kohal. Nad kõik jagavad nende tulemuste järgi teist kuni neljandat kohta. See oleks absoluutselt korrektne asi, mida nende tulemuste kohta öelda," tõdes Mölder.

Kantar Emori neljapäeval avaldatud uuringu tulemustest selgus, et parlamendiväline Eesti 200 tõusis 18 protsendi suuruse toetusega novembris populaarsuselt teiseks parteiks, minnes mööda nii Keskerakonnast kui ka EKRE-st. Populaarseim partei on Reformierakond novembris 28 protsendiga, sellele järgnesid Eesti 200, mida toetas 18 protsenti, Keskerakonna toetus oli 17 ja EKRE-l 16 protsenti.