Võimupööre sai võimalikuks, kui senine võimuliit lagunes ja kaotas volikogus enamuse. Aasta enne kohalikke valimisi Narva  linna ülevõtmise algatajad on parlamendiliikme Katri Raigi (SDE) juhitud valimisliit Meie Narva ja Keskerakonna peakontori poolt jõuliselt toetatud kohalikud keskerakondlased.

Kuigi 17 võimupöörajat andsid volikogule 17. novembril avalduse, et uus linnapea valida 26. novembri istungil, ei ole nad saanud vastust ja volikogu istungi päevakorras seda punkti pole. Seaduse järgi on nii, et kui kahe kuu jooksul uut linnapead ei valita, läheb volikogu praegune koosseis laiali ja volikogu moodustavad kohalikel valimistel nö teise tulemuse saanud kandidaadid. See võiks tähendada võimu tagasi libisemist endisele koalitsioonile.

Kas siin ongi venitamistaktika põhjus? Raik loodab, et nii see ei ole ja rehkendab, et hiljemalt detsembri lõpus saab piirilinn endale ikkagi uued juhid.

Otsuse uute linnajuhtide valimise eelnõusid 26. novembri istungi päevakorda mitte võtta tegi Narva volikogu esimehe kohustusi täitev aseesimees Larissa Olenina. Ajalehele "Põhjarannik" selgitas ta mõne päeva eest enda otsust sellega, et eelnõud esitati kantseleisse 17. novembril ning polnud istungi päevakorra kinnitamise ajaks veel korralikult läbi töötatud.

"Need on protseduurilised küsimused, mis tuleb väga hästi läbi töötada. Aega on viis päeva, et need menetlusse võtta ning hinnata, kuidas otsus õigesti koostada. Esialgu saatsin ma nad õiguslikule hindamisele," ütles Olenina "Põhjarannikule".

ERR teda kolmapäeval värskemaks kommentaariks tabada ei suutnud.

27. novembril kavatsevad valimisliit Meie Narva, volikogus uuesti moodustatud Keskerakonna fraktsioon ja riigikogulane Mihhail Stalnuhhin sõltumatu saadikuna kirjutada alla koalitsioonilepingule. 

Selle järgi on Raik linnapea ja Tatjana Stolfat volikogu esimehe kandidaat.

Raigile tähendaks Narva linnapeaks saamine lahkumist riigikogust, kus ta juhib korruptsioonivastast erikomisjoni.

"Neil, kes on Narvas olnud erinevate siltide all võimul 20 aastat, hakkab võim käest libisema ja seda proovitakse erinevate võtetega vältida," põhjendab Raik pikaks venivat võimuvaakumit. Üheks võtteks peab ta ka allkirjade kogumist eelmise linnapea Aleksei Jevgrafovi toetuseks, kus ligi 3000 linlast andsid allkirja petitsioonile, et Jevgrafov jätkaks endises ametis.

"Selles on tõesti positiivset rahvaalgatust, mis on tore, kuid on ka administratiivse ressursi kasutamist, mis ei ole tore, aga Narvale kahjuks iseloomulik," ütleb Raik.

Raik näeb Narvas praegu hirmutamistki, et kui võim linnas vahetub, siis hakkab juhtuma halbu asju.

"Üks armas mammi küsis minult: "Räägitakse, et teie plaanite meie deporteerimist [üle piiri Venemaale] Ivangorodi?" Uskumatu! Ent see ei näita, et narvalased suhtuvad Eestisse halvasti, vaid näitab, kui kerge on siin tänini mängida rahvuse kaardiga," tõdeb Raik.