Harri Tiido: süvariik ja vastutuse vältimine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all süvariik. Selle termini kasutamine nii Donald Trumpi kui ka teda kõrgelt hindavate mõningate Eesti poliitikute poolt on tegelikult vastutuse vältimine, leiab Tiido.

Tänu ühe valitsuserakonna esindajatele on termin "süvariik" Eestis päris hästi tuntud. Mõni aeg tagasi lisandus sellele terminile veel "püsiriik", kuid kuna mulle eneselegi ei ole päris selge, mida see tähistab, siis piirdun "süvariigist" rääkimisega.

Türgi, Mehhiko ja Egiptus

Välisriikidest on termin enim tuntud Ameerika Ühendriikides tänu president Donald Trumpi etteastetele. Vaatasin Wikipeediast, mida nad tõlgenduseks pakuvad. Kõiketeadvate vikipeedlaste väitel tuleneb termin türgi keelest, originaalis derin devlet, ja tähendab valitsemisviisi, mis on rajatud salajastele ja mitteametlikele võimuvõrgustikele, mis toimivad eraldi riigi ametlikust võimust eesmärgiga järgida oma agendat ning saavutada omi eesmärke.

Süvariigi struktuuri osad sisaldavad kontrollile mittealluvaid elemente sellistes riigiorganites, nagu relvajõud, eriteenistused, haldusorganid ja valitsusbürokraatia. Süvariik võib koosneda ka riigiteenistujatest, kes ajavad oma ametkondlikku asja või järgivad avaliku hüve huvides põhimõtteid, mis võivad olla vastuolus võimuloleva poliitilise juhtkonna nägemusega.

Süvariigi kui termini puhul türgikeelsele variandile viitamine tähistab seda, et tänapäevases tähenduses oli just Türgi see, kust nähtus liikvele läks. Türgi puhul peetakse silmas ohvitseride ja nende tsivilistidest liitlaste võrgustikku, mille eesmärk oli – ja mõneti on ka praegu – ülal hoida Mustafa Kemal Atatürgi ideedel põhinevat ilmalikku riigikorda.

Kuigi liikvel on ka teistsugune versioon, nimelt et Türgis kujutasid seda süvariiki organiseeritud kuritegevuse esindajad, kes töötasid valitsussüsteemis. Ja selle variandi puhul viiakse süvariigi kui nähtuse ajalugu kaugemasse minevikku, eelmise sajandi alguskümnenditesse, Ottomani impeeriumi kokkukukkumise järgsesse aega.

Teine koht, kus nähakse süvariigi toimimist, on Mehhiko. Seal põhineb see nähtus uimastikartellide ja valitsusasutuste omavahelisel põimumisel, kartellidega seotud isikud on ametis nii riigistruktuurides kui ka politseis kõigil tasemetel ja ükski riigijuht ei ole seni olnud võimeline neid välja juurima.

Kolmas näide on Egiptus, kus süvariigi all peetakse silmas sõjaväelaste rolli ühiskonnas. Egiptuse armee on nagu riik riigis, nende pangandustegevus ja äritehingud moodustavad 25 kuni 40 protsenti riigi majandusest. Armee on ka Egiptuse suurim maaomanik ning lõppastme otsustaja riigi presidendi valimistel.

Kui nüüd "süvariigi" kui termini kasutamise ajalugu vaadata, siis kõige rohkem ongi seda kasutatud sõjaväelaste või sõjalis-tööstusliku kompleksi ohu kirjeldamiseks.

Süvariik ja valitsus

Tulles tagasi USA ja süvariigi ühenduse, siis Donald Trumpi jaoks ongi süvariik võrdsustatav valitsusega, õigemini küll nende osadega valitsusest, mis talle ei meeldi.

Trumpi administratsioon tunnistas juba 2017. aasta märtsis Valge Maja pressiesindaja Sean Spiceri suu läbi, et nad usuvad süvariigi olemasolusse. Spiceri hinnangul tähendas süvariik tollal mitmete ametkondade ja föderaalvalitsuse tegevuse läbiimbumist telgitaguste operatsioonide poolt.

Ühes esinemises 2018. aastal märkis Trump, et USA administratsioon on nakatunud mitte-valitud, süvariigi esindajatega kes viivad ellu oma salajasi plaane valijate tahtest sõltumatult ning kes on ohuks demokraatiale.

Ühel Donald Trumpi üritusel, kus ta seda teemat puudutas, olen ise juures olnud. See oli aastal 2017 Varssavis, kus toimus Kolme Mere Algatuse tippkohtumine. Trump esines kinnisel riigipeade kohtumisel küll rohkem müügimehe kui riigipeana, pakkudes kõigile kõike "Ameerikas toodetut", mis olla ju maailma parim.

Avalikus kõnes hoiatas Trump aga ka ohu eest, mis olla paljudele nähtamatu, kuid poolakatele tuttav, nimelt "hiiliv valitsusbürokraatia, mis kuivatab rahva elujõu ja jõukuse".

Kaude on süvariigiga olnud mõtteliselt hädas nii vabariiklased kui ka demokraadid. Demokraatidelegi on ajalooliselt olnud vastumeelne töötada eelmisest administratsioonist jäänud karjääriametnikega. Põhjuseks ei ole küll olnud niivõrd ideoloogilised vastuolud, kuivõrd arusaam muudatuste kiirusest. Ametnik ei kipu oma seisukohti ja tööpraktikat päevapealt muutma ja poliitikutele on see tihti vastumeelne.

Nii vabariiklased kui ka demokraadid mõistavad, et neil võib olla muudatuste tegemiseks aega maksimaalselt neli aastat ja sellest ka press ametnikele, et kündke nüüd kiiresti. Nood aga ei kipu oma elutempot uue poliitilise jõu võimulesaamise pärast muutma. Ja ongi vastuolu ning alus viidata süvariigi salakavalatele trikkidele.

Tänuväärne vahend tähelepanu kõrvale juhtimiseks

Konkreetselt Trumpi administratsiooni ajal peetakse presidendi poolt silmas eelkõige eelmise presidendi, demokraadi Barack Obama ajast ametisse jäänud teenistujaid, kuigi Trumpi ajal on nende ridu tublisti hõredamaks muudetud, eriti juhtivates ametites.

Tänavu augustis süüdistas Donald Trump näiteks süvariiki koroonaviiruse vastaste ravimite katsefaasi tahtlikus pidurdamises riigi toiduainete ja ravimiteametis FDA-s. Ametkond solvus ja pidas vajalikuks anda meediasse avalduse, milles kinnitas, et nende ridades ei ole "süvariigi elemente".

Kuid see on nagu reageering küsimusele: "Kas te olete juba lõpetanud hommikuti konjaki joomise?". Märk oli külge pandud. Nagu rahvasuus öeldakse, et kas tema peksis kedagi või peksis keegi teda, kuid mingi jama temaga igatahes oli.

Üleüldse on aga süvariigi süüdistamine Trumpi administratsiooni, või konkreetselt just presidendi enese kleksikas olnud esil vaata et algusest peale. Igal juhul alates eriprokurör Robert Mülleri käivitatud juurdlusest Venemaa sekkumise kohta aasta 2016. presidendivalimistel.

Süvariik kui teema on alati olnud tänuväärne vahend tähelepanu kõrvale juhtimiseks segastel aegadel ja segastel teemadel.

Vastutuse vältimine

Näppu jäänud küsitlus aastast 2018 näitab, et rohkem kui 70 protsenti ameeriklastest usub, et on olemas mingi rühm mitte-valitud ametnikke, kes salaja mõjutavad Washingtoni poliitikat. Umbes 80 protsenti küsitletuist arvas, et valitsus jälgib neid salaja. Tasub ka märkida, et enim kahtlustasid valitsust ja süvariiki poliitilise skaala paremal tiival paiknevad vastajad.

Süvariigi kui sellise pelgamisel on Ameerika Ühendriikides päris pikk ajalugu, mis läheb kaugemale selle termini kasutuselevõtust. Pean siinkohal silmas president Dwight Eisenhoweri ametist lahkumisel peetud kõne aastast 1961.

Nimelt hoiatas Eisenhower selles kõnes ameeriklasi sõjalis-tööstusliku kompleksi soovitud või soovimatu mõju eest. Ta märkis, et soovimatu, kuid varjatu mõju oht on täiesti olemas ning kutsus kodanikke mitte lubama taolist jõudu mõjutama USA vabadusi ja demokraatlikke protsesse. Ohtude hulka paigutas Eisenhower ka föderaalametkonna, riigi eraldised erinevateks projektideks ja üleüldiselt raha mõju.

Seega on süvariigi kui termini ja nähtuse taust üsna pikaajaline, kuid kõik sõltub termini kasutamisest. Varasemast ajast ei ole ette tulnud selle termini pruukimist, ajaliselt paigutub see viimasesse kümnendisse.

Küll aga võib täheldada, et terminit "süvariik" kasutatakse viisil, mis võimaldab kasutajal vältida vajadust midagi tõestada – ütled süvariik ja siis pilgutad silma, et "noh, te ju ise teate ja mõistate". Elik selle termini kasutamine nii Donald Trumpi kui ka teda kõrgelt hindavate mõningate Eesti poliitikute poolt on tegelikult vastutuse vältimine.

Kuid poliitikas ongi nii, et kõik, mis ei ole otseselt kriminaalne ja mis meid aitab, on järelikult lubatud. Seega – "elagu süvariik, püsiriik ja kõik muud riigid, kuni nad meile kasu toovad!"


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: