Tallinn on pikalt eiranud riigi matusetoetuse korras vaikuselaste vanemaid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ka matusetoetust on surnult sündinud laste vanematel keeruline Tallinnalt taotleda.
Ka matusetoetust on surnult sündinud laste vanematel keeruline Tallinnalt taotleda. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Riik on välja töötanud matusetoetuse väljamaksmise korra, arvestades ka erisustega, mis selle käigus ette võivad tulla. Kui teised omavalitsused rakendavad matusetoetust vastavalt riiklikule määrusele, siis Tallinna linnale pidi sotsiaalministeerium poolteist aastat pärast üleminekutähtaja lõppu tuletama meelde, et ka nemad peavad kõiki taotlejaid võrdselt kohtlema.

ERR kirjutas eelmisel reedel kafkalikust kadalipust, mis ootab ees lapsevanemaid, kelle laps sünnib surnult. Kuna riigi silmis on oma kodanikega seotud bürokraatia aluseks tema nimi, isikukood ja kanne rahvastikuregistris, siis surnult sündinud lapsi polekski justkui olemas, sest neile isikukoodi ega sünnitunnistust ei väljastata, nime panna ei lasta ning rahvastikuregistrisse ei kanta, mis on aluseks kõigi muude toetuste ja dokumentide väljastamisel.

Lisaks sellele, et surnultsünni korral ei teki isal seaduse alusel isegi õigust isapuhkust taotleda (olukord, mille sotsiaalkindlustusamet ERR-i sekkumisel seaduseväliselt parandas ja võimaldab nii edaspidi kui ka tagantjärele ka neile lapsevanematele tasustatud isapuhkust), põrkuvad pealinna lapsevanemad ka asjaolule, et riiklikku matusetoetust ametlikult taotleda ei saa.

Tallinna linna matusetoetuse kodulehel seisis veel paar päeva tagasi selgitus, et taoltuse aluseks on lahkunu nimi, isikukood, surmatunnistus ja registreeritud elukoht, surnult sündinud lapsel aga pole ühtki neist. Asjaolu, et lapsevanemad on Tallinnasse sisse kirjutatud, ei loe. Seega võivad vanemad küll soovi korral oma nimeta lapse maha matta, ent kulud jäävad täielikult enda kanda.

Ent see pole ainus leinav kildkond, kelle linn hätta on jätnud. Ka registreerimata elukohaga täiskasvanute lähedased maadlevad Tallinnas matusetoetust küsides sama probleemiga.

ERR-i päringu peale on tekst toetuse tingimustega kodulehel nüüdseks muudetud.

Riik on andnud põhimõtted

RIik muutis oma matusetoetuse põhimõtteid 2019. aasta märtsist. Nendes on ette nähtud matusetoetuse maksmine ka isikukoodita või registreerimata elukohaga inimeste matmiseks. Kohalikud omavalitsused peaksid neid järgima.

"Selliste olukordade puhul, kus lahkunul puudub rahvastikuregistrikanne, tuleb toetust maksta selle inimese rahvastikuregistri järgsel omavalitsusel, kes toetust taotleb. Selline olukord võib juhtuda surnult sündinud lapse puhul, aga ka olukorras, kus näiteks inimene ei ole hoolitsenud selle eest, et tema rahvastikuregistri kanne oleks korrektne, mistõttu on inimene ühel hetkel nö sissekirjutusest ilma jäänud," selgitab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Ulli Luide.

Just selliste olukordade vältimiseks jõustus 2019. aasta märtsis muudatus, milles täpsustati riikliku matusetoetuse tingimusi.

"Muudatuse eesmärk oli kindlustada, et keegi ei jääks n-ö kahe tooli vahele ja iga inimese eest makstaks matusetoetust, kui kohalik omavalitsus selle toetuse universaalsena on kehtestanud," ütleb Luide.

Ta möönab, et riik ei saa sätestada, kuidas, kellele ja millistel tingimustel kohalik omavalitsus võib matusetoetust maksta, kuid toonitab, et lähtuda tuleks ikkagi määruse põhimõtetest, mis ütlevad, et kohalik omavalitsus võib maksta toetust selle inimese matusekuludeks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel sellel territooriumil ning samaväärselt tuleb kohelda ka seda taotlejat, kes elab samas omavalitsuses, ent küsib matusetoetust inimese eest, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht. Seega pole surnultsünnist tulenevalt sissekirjutuse puudumine maksmisest keeldumise aluseks sobilik, kui vanematel see sissekirjutus on olemas.

Kuni selle riikliku muudatuseni võisid omavalitsused ise otsustada, mille alusel nad toetust maksavad. Nõnda maksis 2018. aastal 78 kohalikku omavalitsust universaalset matusetoetust lahkunu järgi ja üks kohalik omavalitsus lähedase järgi, siis nüüd maksavad kõik kohalikud omavalitsused toetust lahkunu järgi.

Sotsiaalministeerium andis kohalikele omavalitsustele ka üleminekuaja, et oma määrused korda teha ning alates 1. märtsist 2019 peavadki omavalitsused uutest põhimõtetest lähtuma.

"Määruse muudatuse tingis asjaolu, et paaril juhul ei saanud inimesed toetust seetõttu, et erinevad omavalitsused maksid toetust erinevatel alustel (lahkunu vs. lähedase sissekirjutusest lähtudes) või tekkis probleem olukordades, kus lahkunul või lähedasel puudus rahvatikuregistri kanne," põhjendab Luide.

Kuidas siis olukord tänaseks on?

"Kohalikud omavalitsused on üldjuhul määranud matusetoetuse peredele, välja arvatud Tallinn. Meil on ka sellest aastast juhtum, kus pere läks Tallinnasse küsima ja ei saanud," teab lapse kaotanud vanemaid nõustav Ida-Tallinna Keskhaigla sotsiaaltöötaja Marika Lass.

Sotsiaalministeerium tõdeb, et nii see tõepoolest on olnud.

"Oleme teadlikud, et Tallinna Linnavolikogu määrus ei vasta hetkel valitsuse määruses sätestatule ning oleme selle aasta augustis juhtinud sellele ka Tallinna sotsiaal- ja tervishoiumeti tähelepanu ning saime tagasisidet, et määrus vaadatakse üle ja vajalike muudatustega tegeldakse," ütleb Luide.

Mõni saab ja mõni ei saa

Nagu öeldud, seni jäid Tallinna kodulehel rippunud info järgi ilma isikukoodita lapse vanemad matusetoetusest ilma. Seetõttu kõik seda ilmselt ka taotleda ei üritanud.

Kui lapse kaotanu lähedane sel nädalal Tallinnaga ühendust võttis, et selgitada välja, kas erand tehakse, kulus linnaesindajal terve päev kooskõlastamisi riigiametitega, enne kui ta julges kinnitada, et erandit teha tohib. Ja lisas, et kui linnaosas taotlemisel raskusi peaks tekkima, võib tema poole tagasi pöörduda. Ametnik kinnitas, et linnal on sellisteks juhtudeks sisemine kord olemas, millest lähtuda.

See sisemine kord koostatigi tänavu augustis pärast ministeeriumi arupärimist ja ühe analoogse juhtumi käigus, kus vanemad soovisid matusetoetust surnult sündinud lapse eest. Siis tegi linn perele erandi ja maksis riikliku 250-eurose toetuse tagantjärele välja.

Kord läheb täiendamisele

Tänavu Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhiks saanud Raimo Saadi tõdeb, et Tallinna matusetoetuse kord on tõepoolest kitsendatum kui seadus ette näeb.

"Selle küsimusega me jooksvalt tegeleme. Oleme leidnud ka jooksva ja paindliku lahenduse, kuidas neid olukordi ära lahendada. Seadus annab võiamluse teha kaalutslusotsuse, kui kohalikus omavalitsuses on kord kitsendavam kui seaduses," ütleb Saadi, kinnitades, et alates augustist on linn valmis kõigil sellistel juhtudel erandeid tegema.

Millal siis aga linn oma korra riikliku määrusega vastavusse kavatseb viia?

"Me endale konkreetset tähtaega ei ole seadnud, aga selge on see, et järgmise aasta esimeses pooles sellega tegeleme, et saaks riikliku määrusega vastavusse viidud," lubab Saadi.

Põhjus, et korra muutmine on topanud, seisneb ka muudes regulatsioonides. Linn tahab sotsiaalvaldkonna toetuspõhimõtted ühtsetele alustele viia, mitte regulatsioone ükshaaval muuta. Seetõttu võtab protsess ka nii kaua aega.

Saadi ütleb, et Tallinn ei diskrimineeri meelega lapse kaotanud vanemaid, vaid arvab, et tegemist on kogemata tehtud veaga, mis kohalikku regulatsiooni koostades sisse lasti.

"Oleme seda teadvustanud ja saame aru, et nii ei peaks olema. Vastuolud tõlgendustes tulevad tihtipeale alles praktikas välja," tõdeb ta. "Valusatele juhtumitele on oluline paindlikult reageerida."

Pärast linna tähelepanu juhtimist taotluse korrale nende veebilehel ongi sealset sõnastust juba muudetud. Lisaks lubab Saadi saata ka linnaosade ametnikele meeldetuletuse, kuidas sellistel juhtumitel olukorda lahendada. Samuti lubab ta sünnitusmajad Tallinna uuendatud korraga kurssi viia.

Kanne rahvastikuregistris lahendaks tõrked

Olukordi, kus surnult sündinud laste vanematele peab hüvististe ja toetuste väljamaksmiseks või isapuhkuse võimaldamiseks tegema erandeid, langeks ära, kui ka sellised lapsed kantaks rahvastikuregistrisse ja neile antaks nimi ning isikukood.

Selgub aga, et nii ongi see varem olnud, kuid 2010. aastal algatas justiitsministeerium perekonnaseaduse muudatuse, millega surnult sündinud lapsi enam rahvastikuregistrisse ei kanta. Põhjuseks olid sünni- ja surmaregistri sünkroniseerimisel tekkinud moonutused, millega ametnikel oli keeruline toime tulla. Seetõttu töötati surnult sündinud laste jaoks välja teistsugused koodid ning nende kohta hakati pidama eraldi arvestust.

Plaani endine kord taastada ehk kõik sünnid ka rahvastikuregistrisse kanda riigil praegu ei ole.

Ka koondamise vastu kaitset pole

Emale, kelle laps ei jää elama, ei teki ka koondamiskaitset, sest tal ei teki õigust lapsehoolduspuhkusele. Kui vanem ei ole alla kolmeaastase lapsega hoolduslehel, võib tööandja ta koondada. Nõnda võib 140-päevaselt rasendus- ja sünnituspuhkuselt või sellele järgnenud haiguslehelt tööle naasta sooviv lapse kaotanu avastada end olukorrast, kus tööandja teatab talle koondamisest, sest töömaht on vähenenud või tema ametikoht on likvideeritud ning talle ei ole uut tööd pakkuda.

"Teise töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõppemist võiks tööandja pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. Seetõttu võib pakutav töö olla näiteks tähtajaline, väiksema töötasu ja/või koormusega. Teise töö pakkumisest võib töötaja keelduda ning keeldumisele järgneb koondamine," selgitas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Kui aga sellisesse olukorda sattunud peres kasvab alla kolmeaastane laps, tekib eelisõigus senisega võrreldavale töökohale saada alla 3-aastast last kasvataval vanemal.

"Näiteks kui ettevõttes on tööl viis sekretäri ja koondada on tarvis neli sekretäri, siis eelisõigus tööle jäämiseks on töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last - teda ei saa sellisel juhul koondada. Kui ettevõttes on tööl aga üks sekretär ja talle ei ole enam tööd pakkuda - näiteks on sekretäri tööülesanded vähenenud ja koonduvad juhiabi ülesannete hulka -, siis võib koondada ka töötaja, kellel on alla kolmeaastane laps, sest võrreldavad ametikohad puuduvad," tõi Miidla-Vanatalu näiteks.

Tööandja võib koondada töötaja, kellel on alla kolmeaastane laps, kuid kes ei kasuta lapsehoolduspuhkust ning tegemist ei ole võrreldavate ametikohtadega, kus tuleks eelistada töötajat, kellel on alla kolmeaastane laps.

Kui töötaja leiab, et talle sobiv töökoht on ettevõttes olemas, kuid seda ei ole talle pakutud, tegemist ei ole koondamise olukorraga või ei ole koondamisel järgitud eelisõiguse kasutamist, võib töötaja vaidlustada koondamise töövaidluskomisjonis. Kui ülesütlemine loetakse tühiseks, siis töötajat tagasi tööle ei ennistata (v.a juhtudel, kui ta on kas rase või tal on õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele), vaid talle määratakse hüvitis tühise ülesütlemise eest ja koondamishüvitis tuleb tagasi maksta.

Rasedat või lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat ei tohi koondada, kui just tegemist pole ettevõtte pankroti või tegevuse lõpetamisega.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: