Surnult sündinud laste vanemad kukuvad seaduseaukudesse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Küünal

Kui lapseootus lõppeb traagiliselt, ei ole sügav lein ainus, mis vanemaid šokina tabab. Ka seadus kohtleb lapse kaotanud peresid teistega ebavõrdsemalt. ERR-i sekkumise peale tegi sotsiaalkindlustusamet (SKA) ühe välistuse leinas peredele kättesaadavaks.

Perre väga oodatud väikese tüdrukukese süda jäi emaüsas raseduse lõpus ootamatult seisma ja ta sündis surnult. Kuigi ajaline sünd, ei saanud ta isikukoodi ega seetõttu ametlikult ka nime, teda ei kanta rahvastikuregistrisse, tema kohta jääb ainult nimetu surmatõend. Ja seetõttu pole tema leinas vanematele ette nähtud ei riiklikku ühekordset sünnitoetust ega 30-päevast isapuhkust, et traagilisest sündmusest taastuda ja emale toeks olla, ema aga kaotab 140-päevase rasedus- ja sünnitushüvitisega raha, sest kuigi laps sündis perre kolme aasta sees pärast esimest last, ei kompenseeri riik eelnenud vanemapuhkuse järgi arvutatava hüvitise vahet, sest, noh, seda teist last ju pole.

Sündinuks see tüdrukuke elusana ja jõudnuks ta teha kasvõi ühe hingetõmbe enne oma surma, olnuks riigi silmis kõik teisiti. Jah, last vanematel ikka ei oleks ja lein oleks sama määratu, ent riik väljastanuks lapsele sünnitunnistuse enne surmatunnistust, mis andnuks lapsele isikukoodi ja võimaluse nimi panna, ta oleks kantud rahvastikuregistrisse, mis andnuks isale õiguse kasutada 30-päevast isapuhkust, perele oleks välja makstud nii ühekordne riiklik (320 eurot) kui ka omavalitsuse makstav sünnitoetus ja emale oleks kompenseeritud kolme aasta sees sündinud laste puhul ette nähtud rasedus- ja sünnitushüvitis eelmise lapse eel teenitud palga järgi. Vahe on selle tüdrukukese pere puhul igal kuul kolmekordne.

"Sünnitoetusele on õigus ainult siis, kui sünnifakt on ka tuvastatud. Kui on üksnes surmafakt, siis riiklikku sünnitoetust ei saa," kinnitab SKA hüvitiste osakonna arendusnõunik Pirjo Künnapuu. "Sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe kompenseerimine on sama halvas seisus. Selle aluseks on vanemahüvitise saamine, aga kui laps on surnult sündinud, siis seda õigust ei teki. Seetõttu ei ole kaetud ka see, kel on järjestiksünnid, et ta ei saaks hüvitist oodatud summas."

Miks on see rahaline pool nii oluline? Sest pere on teinud last oodates samasugused kulutused kui teisedki: turvahäll, lapsevanker, mähkimisalus ja vann, pisikesed riided uuele ilmakodanikule. Paljut sellest poodidele tagastada ei anna ning lisaks leinale tuleb rinda pista ka ootamatu rahalise kitsikusega, millega ei osanud arvestadagi.

Riigile ei oleks see rahaliselt suur kaotus, kui surnult sündinud laste vanemaid koheldaks võrdselt ülejäänud peredega, sest neid juhtumeid ei ole palju. Möödunud aastal sündis surnult 28 last, aasta varem 47. Neid vastsündinuid, kes jõudsid piltlikult ka hingetõmbe teha, enne kui surid (ehk elasid vaid kuni alla nädala), oli mullu viis ja aasta varem kümme. Nende vahelt jookseb see juuspeen vahe, kuhu riik on seadusega tõmmanud joone.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) sotsiaaltöötaja Marika Lass leiab, et neil peredel on õigustatud ootus samasugustele hüvitistele kui ellu jäänud vastsündinute peredel. Ta teab, kui raske on peredele lapse leinaga toimetulek, sest tema on see inimene, kes neile kaasnevaid juriidilisi nüansse selgitama peab.

"Puutume nendega kokku väga tugevas leinas. Oluline on haiglas toetada peret selles olukorras. Emotsionaalselt on see neile väga raske, nad on nii katki, et püüame neid siin kuidagi hoida selliselt, et sealt saaks ikkagi edasi minna. Räägime, mis õigused neil on, mis sellega kaasneb," kirjeldab Lass.

Kellel on õigus isapuhkusele?

Tänavu 1. juulist saavad isad võtta 30 päeva isapuhkust, mida on võimalik kasutada vahemikus kuu aega enne lapse oodatavat sündi kuni tema kolmeaastaseks saamiseni, kas siis ühes tükis või jupi kaupa. Selleks peab isa kirjutama SKA-sse avalduse ja amet maksab hüvitise välja pärast sünnikande tekkimist rahvastikuregistrisse ehk siis, kui laps on elusalt sündinud. Ilma selleta alus puudub.

See on ka info, mille lapse kaotanud pered sünnitusmajast saavad. Tõsi, SKA on teinud erandi, et juhul, kui isa on jõudnud taotluse enne lapse oodatavat sündi juba ära vormistada - kas siis osaliselt, näiteks 15 päeva, või tervikuna -, siis makstakse hüvitis taotletud määras ka välja, kuigi seadus seda ette ei näe ja rahvastikuregistrisse kannet ei teki.

ERR-i sekkumine toob muutuse

Just sellise info sai ITK sünnitusmajast ka väikese tüdruku kaotanud pere. Isa oli jõudnud 15 päeva isapuhkust vormistada, sest lapse oodatav sünniaeg oli enam-vähem teada. Et aga laps sündis surnult, ta ülejäänud puhkust vormistada ei saanud, et ise taastuda ja emale raskel ajal toeks olla. Sünnitusmajast antud info oli täiesti korrektne, sest nii selgitas sünnitusmaja sotsiaaltöötajale asja SKA perehüvitiste osakonna spetsialist, kes enne veel kolleegiga nõu pidas.

Kui ERR uurib asja kohta SKA-lt, miks sellist vahet tehakse, selgub, et nende töötaja nõuanne on olnud ekslik. Jah, seadus seda võimalust tõepoolest ette ei näe, aga kuna selliseid juhtumeid palju pole, on nad otsustanud juhtumipõhiselt erandeid teha. Ja tegelikult on majasiseselt otsustatud, et ka surnult sündinud laste isadele antakse võimalus 30 päeva puhkust välja võtta, kui nad 14 päeva jooksul alates lapse surmast SKA-le avalduse teevad.

"See on erandkokkulepe siseministeeriumi (rahvastikuministri - toim) perepoliitika osakonnaga - see on meie haldusmenetlust reguleeriv õigus. Rakendusasutusel on õigus küsida seaduseandjalt täiendavat selgitust, kui ta pole konkreetseid juhtumeid kaasusepõhiselt osanud arvesse võtta. Meil on sellekohane menetluspraktika, kuidas rakendusasutus siinkohal toimetama peaks," selgitab ERR-ile erisust SKA hüvitiste osakonna arendusnõunik Pirjo Künnapuu.

Ei naistearstid, perearstid ega sünnitusmajad ole sellisest halduspraktikast aga kuulnudki. Nemad juhinduvad seadusest, sest SKA pole neile oma otsust teatavaks teinud. Ja nagu selgus ITK sotsiaaltöötaja vestlusest ametkonnaga, pole otsus ka SKA sees kõigi asjasse puutuvate ametnikeni jõudnud, kes sünnitusmaju nõustavad.

ERR-i sekkumise peale möönab SKA, et vastuolulise info väljaandmine on kahetsusväärne. ITK-le tunnistab SKA, et majasisene otsus on mingil põhjusel jäänud kommunikeerimata nii maja sees kui ka väljapoole, neile, keda see puudutab.

"Me tõstame teadlikkust. Paneme selle ka kodulehele, saadame naistearstidele, haiglatele," lubab Künnapuu päeva lõpuks.

SKA asub isasid otsima

SKA otsustas seepeale, et isade võrdse kohtlemise huvides oleks õiglane võimaldada saamata jäänud 30-päevast isapuhkust tagantjärele ka kõigile neile peredele, kes on pidanud surnultsünni üle elama alates tänavu 1. juulist ehk ajast, mil isapuhkuse muudatus toimus. Otsusega on kursis ka valdkonda kureeriv rahvastikuminister.

Künnapuu sõnul on selliseid peresid kümne ringis, kuid täpset statistikat alles oodatakse registripidajalt. Ent seegi lahendus pole probleemitu, vaid põrkub ootamatu tehnilise nüansi taha. Nimelt ei ole surnultsünni korral lapse isa ametlikult kusagil dokumenteeritud ehk lapsega seotud, erievalt elussündidest, sest neile lastele pole välja antud sünnitunnistust.

"Rahvastikuregistrisse ei teki surnult sündinud lapse kohta kannet, seega puudub meil ka info lapse ja isa kohta. Otsime tehnilist lahendust, kuidas neid isasid omaalgatuslikult tuvastada ja kätte saada, samuti on vaja seaduseandja nõustumist selleks," selgitab Künnapuu. "Teeme kõik enda poolt, et vaadata, kuidas nende isadeni jõuda."

Rasedus- ja sünnituspuhkuse piir

Rahvusvahelise standardi järgi on alates 22. rasedusnädalast tegemist lapse sündimisega, alla selle aga raseduse katkemisega, mis tähendab, et enne 22. rasedusnädalat ei ole loode veel piisavalt välja arenenud, et tal oleks ellujäämisvõimalust.

Riik aga tõmbab seadusega taas joone, millest alates ta arvestab rasedus- ja sünnitushüvitist. See joon ei lähe 22. rasedusnädala piirilt, vaid alles 28. nädalast. Nende kuue rasedusnädala sees sündivate laste vanematele - sõltumata sellest, kas nad jäävad elama või ei - saab avada üksnes töövõimetuslehe ehk haiguslehe, mis kompenseerib 70 protsenti senisest palgast.

Seevastu rasedus- ja sünnitushüvitis, mida saab hakata arvestama alates lapse sünnist 28. nädalast ülespoole, kompenseerib eelneva palga sajaprotsendiliselt ja kestab 140 päeva. Just nii kaua saab lapse kaotanud ema olla tasustatuna kodus. Eeldusel, et ta enne lapse sündi üldse tööl käis. Vastasel korral ei saa ta ka hüvitatavat haiguslehte.

Pole last, pole ka kõrgemat hüvitisemäära

Riik on teinud seaduse abil ühiskonnaga kokkuleppe, et soodustada väikese vanusevahega laste sündi: kui järgmine laps sünnib kolme aasta sees alates eelmisest, kompenseeritakse rasedus- ja sünnituspuhkuse vahe alates lapse sünnist, juhul kui naine teenis enne eelmise lapse sündi kõrgemat palka kui kahe lapse vahel (mil ta ei pruukinud tööl käiagi).

Rasedus- ja sünnituspuhkusele peab jääma 30-70 päeva enne oodatavat sündi, ent selle kuu-kahe jooksul, mis sünnitusele eelneb, arvestab haigekassa tasumäära siiski ema viimase aasta sotsiaalmaksu pealt. Kui ta kahe lapse vahel tööl ei käinud või teenis vaid miinimumpalka, käibki arvestus selle pealt. Pärast lapse sündi arvutatakse välja vahe ja sestpeale kompenseerib selle SKA. Ent mitte selle kuu-kahe eest, mis sünnitusele eelnes, vaid üksnes järgneva.

Kui aga laps sünnib surnult, siis jääb riigi silmis ära ka alla kolmeaastane sünnivahe ning SKA seda rahalist vahet ei kompenseeri. Ometigi on pered oma uut ilmakodanikku oodates teinud kulutusi selle arvestusega, sest keegi ometi ei eelda, et nende laps enne sündi sureb ega ka tea, et isegi kui nii läheb, jätab riik oma lubaduse täitmata ja vahe jääb kompenseerimata.

Uus seadus toob kohati leevendust

2022. aasta aprillist hakkab kehtima uus seadus, mis mõned senised seaduseaugud nende perede jaoks parandab.

Näiteks kaob ära 140-päevane rasedus- ja sünnituspuhkus ja selle asemele tekib kohe vanemapuhkus, millele saab jääda samuti 30-70 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Nende 140 päeva võrra vanemapuhkus lihtsalt pikeneb.

Mis aga saab vanematest, kelle lapsed sünnivad surnult? Neil pole vanemapuhkusele praegu ju mingit õigust.

Künnapuu ütleb, et uue seaduse järgi lõppeb surnult sündinud lapse emale makstav hüvitis saja päeva täitumisel alates vanemapuhkusele jäämisest. Seega see aeg lüheneb edaspidi 40 päeva võrra. Kuid seda arvestatakse varasema töötasu järgi, nii et rahalist vahetegemist enam ei toimu.

Kui see ema aga ei töötanud, siis saab ta hüvitist vaid 30 päeva eest. Samas praegu ei saa mittetöötanud emad riigilt mingit hüvitist.

Uus seadus annab ka isadele õiguse surnultsünni korral 30-päevast isapuhkust võtta. Siis ei pea enam lootma üksnes SKA kujundatud ja seni segadust tekitanud halduspraktikale. Seda on peredele selles olukorras väga vaja, teab ITK sotsiaaltöötaja Marika Lass oma kogemusest.

Solman: need pered väärivad võrdset kohtlemist

Rahvastikuminister Riina Solman möönab, et pered, kuhu laps sünnib surnult, on praegu teistega võrreldes ebavõrdses seisus ning pooldab peretoetuste seaduse täiendavat muutmist.

Tema hinnangul vääriksid ka need pered ühekordse sünnitoetuse väljamaksmist.

"Praegu on sätestatud, et sünnitoetust makstakse elusalt sündinud lapsele. Toetame, et  toetust tuleb maksta ka surnuna sündinud lapse puhul, mistõttu tuleks praegune sünnitoetust puudutav säte (sünnitoetust ei maksta surnult sündinud lapse kohta - toim) tunnistada kehtetuks. Aluseks võiks olla võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine. Kuna sihtgrupp on nii väike ja südamevalu väga suur, siis soovime selle muudatusettepaneku algatada," ütles Solman ERR-ile.

Solman tunnistab ka, et selle aasta juulist muutunud isapuhkuse küsimust surnultsünni korral ei osatud ette näha.

"Sotsiaalministeerium, kes isa täiendavad vanemahüvitise sätted ette valmistas, ei näinud toona veel ette sätet isa täiendava vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks surnult sündinud lapse puhul. Kuid kogu vanemahüvitise loogikast ja veel jõustumata 2022. aasta redaktsioonist ilmneb, et seadusandja tahe on maksta isa täiendav vanemahüvitis välja ka juhul, kui laps sünnib surnult, sureb sünnitusel või 30 päeva jooksul enne eeldatavat sündi ehk ema kõhus. Mööname, et tänane regulatsioon ei ole sellisel juhul hüvitise maksmiseks õigusselge ega üheselt mõistetav. Sotsiaalkindlustusamet on meid sellest murekohast teavitanud ja oleme valmis kehtivat regulatsiooni täiendama õigusselguse ja ühtse halduspraktika tagamiseks," leiab Solman.

Teisisõnu on soov täiendada kehtivat vanemahüvitise regulatsiooni, nii et isale tekib ka seaduslik alus saada vanemapuhkust enne 2022. aasta aprilli, mil see niikuinii tekiks.

Solman on teadlik ka ebaõiglusest, mis ilmneb sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe kompenseerimise ärajäämisest, juhul kui järjestiksünni korral laps sureb.

"Täna on paraku antud juhul nii, kui laps sünnib surnuna, siis puudub alus vanemahüvitise määramiseks ja vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamiseks. Kehtiva seaduse järgi on emal, kelle laps sünnib surnult 28. nädalal või pärast seda igal juhul õigus sünnitushüvitisele 140 päeva. Naised, kes aga sünnitavad lapse surnuna enne 28. nädalat, saavad vaid arsti määratud ajaks haiguslehe. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, millele oma pöördumises sotsiaalministrile ka tähelepanu juhtisin," ütleb Solman.

Ta aga tunnistab, et kiiret lahendust oodata pole ja olukorra lahendab alles 2022. aastast jõustuv seadusemuudatus.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: