Lutsar: piiranguid tuleb tugevdada
Päev-päevalt kasvavad koroonanäitajad võivad jõuda ka tuhandeni, mistõttu on vältimatu, et piiranguid tuleb tugevdada ja välistatud pole ka ühiskonna täielik lukkupanek mingil hetkel, ütles teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar ajakirjanik Toomas Sildamile ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
"See, et arvud tõusevad, on pigem väiksem üllatus, kui see, et arvud langevad. Ei välista ka olukorda, et ühel päeval on tuhat nakatunut," ütles Lutsar.
Peamiselt levib nakkus Ida-Virumaal ja Tallinnas, ent ka Tartus on levik hoo sisse saanud, puhang on tekkinud sealses hooldekodus.
Ida-Virumaa on kogu aeg olnud muust Eestist erinevas keele- ja kultuuriruumis, ka praegu on keeruline infot korrektse käitumise kohta nende inimesteni viia, mistõttu on seal paljud kolded saanud alguse inimeste koosviibimistelt.
"On väga suur küsimus, kuidas see kommunikatsioon viia ka venekeelse emakeelega perekondadesse. Küsimus pole ainult keeles, ka kultuur on seal natukene teistmoodi," tõdes Lutsar.
Ta näeb küll tunneli lõpus valgust, sest kaks vaktsiinitootjat on andnud Euroopa ravimiametile sisse taotluse vaktsiini müügiks Euroopas, ent selle valguse suunas on vaja veel mitu kuud mööda pimedat tunnelit kõndida, sest eesliinitöötajate ja riskirühmade vaktsineerimine võtab pikalt aega, isegi kui vaktsiin jaanuaris Eestisse jõuab.
"Arvan, et meil tuleb rohkem kui kaks kuud vastu pidada," ütles Lutsar. "Oleme maratonil, selle lõpuosa on alati kõige raskem."
Ta peab tõenäoliseks, et aprilliks-maiks saab 300 000 inimest vaktsineeritud.
Esmajärjekorras vaktsineeritavate grupid on juba suve teises pooles sotsiaalministeeriumi juures tegutsevas immuniseerimise ekspertkogus detailselt paika pandud, seda otsust ei jäeta perearstide teha.
Lutsar tunnistas, et ka ühiskonna täielik lukkupanek nagu kevadel ei ole välistatud, kuid seda ei võeta ette esimeses järjekorras. Enne on kavas sulgeda spordisaalid, spaad, kohvikud, hobiringid jne. Need on teadusnõukoja ettepanekud, mida valitsus on arutamas.
"Tõmbame inimesed ringlusest ära," põhjendas Lutsar neid ettepanekuid, soovitades spordisaali asemel käia metsarajal jooksmas või kõndimas.
Ka sünnipäevi peaks pidama üksnes välitingimustes, näiteks laste puhul mänguväljakutel, aga kindlasti mitte mängutubades.
Et eriolukorda ära hoida, saavad inimesed sellele ka ise palju kaasa aidata, jättes ära külaskäigud ja sõpradega kokkusaamised. Samuti tuleks jõulud veeta väikeses pereringis.
"Piiranguid tuleb tugevdada. Me ei saa lihtsalt istuda ja vaadata pealt, kuidas nakatunute arv kasvab ja haiglate voodikohad üha täituvad. Inimeste surumine ringlusest ära on tõenäoliselt ikkagi see, mis töötab," ütles Lutsar. "Need piirangud pole kellegi kiusamiseks välja mõeldud."
Piir, mille Eesti haiglavõrk suudab vastu võtta, ilma et see meditsiinile liiga suurt lisakoormust peale paneks ja sunniks mujalt, plaanilise ravi arvelt tugevalt koomale tõmbama, jookseb umbes 350-400 koroonapatsiendi juurest.
Lutsari sõnul on lõputu diskussioon, kas isoleerida ühiskonnast vanainimesed, kes põevad haigust kõige raskemalt või teismelised, kes on nakkuse väga head levitajad. Näiteks Lõuna-Korea valis oma esimese kahe laine ajal just noorte liikumise piiramise ja see andis häid tulemusi - haigus õnnestus vanuritest eemal hoida.
Seetõttu on ka Eestis otsustatud piirata gümnaasiumite kontaktõpet, sest 15-19-aastased on kõige liikuvamad ja nii võib viirus, mida nad ise väga kergelt või suisa sümptomiteta läbi põevad, kanduda ka vanainimesteni.
Hooldekodud võiksid jõulukülastusi lubada
Lutsar ei poolda hooldekodude lauskülastuskeelde. Kui hooldekodus on nakkus sees, on see küll ainumõeldav lahendus, ent muidu peab mõtlema ka vanurite heaolule - neile on jõulud pereringis olulised. Seetõttu võiks väga rangetel tingimustel, kui vanainimene on teise ruumi eraldi toimetatav, võimaldada maskide ja desinfitseeritud kätega lähedastel neid ikkagi jõulude aegu külastada, sest vanainimesed ei ole chat'i ja Zoom-keskkonna põlvkonnast, kes võib kartulisalatit ka ekraani ees süüa ja sedasi suhelda. See otsus sõltub aga juba iga hooldekodujuhi otsusest.
"Meie vanem põlvkond pole seda ära teeninud," ütles Lutsar vanurite isoleerimise kohta hooldekodudes. "Paneme maskid ette, mõtleme, kuidas hooldekodudes inimesi ohutult külastada saab."
Toimetaja: Merilin Pärli