Osa nakatunutest kannatab kroonilise koroona all ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Video: ERRFoto: ERR

Esialgsed uuringud näitavad, et umbes kümme protsenti nakatunutest kannatab pikaajaliste koroonaviiruse sümptomite ehk nn kroonilise koroona all. Pikaajalised vaegused, alates lõhnataju kaost ja lõpetades
liikumisraskustega, näivad tabavat ka neid, kes põdesid COVID-19 kergelt.

Tallinlased Triin Porroson ja Rauno Ruus ning šveitslanna Laurence Lefevre on näited nähtusest, mida nimetatakse pikaks või krooniliseks koroonaks. Pandeemia on kestnud umbes kaheksa kuud ja üha rohkem märgatakse, et on inimesi, kes justkui põdesid viiruse läbi, aga sümptomid püsivad, edastas "Pealtnägija".

45-aastane IT-mänedžer Triin nakatus rühmatrennis mai lõpus ja sai ametliku diagnoosi juuni alguses, kui esimene koroonalaine oli juba taandumas. 29-aastane araabia keele õpetaja Rauno on pikalt võõrsil elanud ega kartnud suve lõpus minna ringreisile Euroopasse seda enam, et varem mingeid erilisi tervisemuresid polnud.

"Isegi kui ma haigeks jään, et siis saan lihtsalt terveks ja midagi ei juhtu, olen noor ja mingit tõsist terviseprobleemi ka ei ole - ma ei kartnud väga seda," põhjendas ta reisile minekut.

Tagantjärgi tarkusega on teada, et ta korjas viiruse üles septembri lõpus Hispaanias. Nii Rauno kui ka Triinu haigus möödus suhteliselt leebelt.

"See haigus oli enesetunde poolest nagu hästi tugev külmetushaigus või gripp," kirjeldas Rauno. "Ma ei pidanud kunagi haiglaravi otsima, ma ei tundnud ennast nii halvasti, et ma üldse voodist välja ei saaks," lisas ta.

"See oli väga talutav haigus, enesetunne oli neli-viis päeva selline kehvakene. Peas oli kergelt paks tunne," kirjeldas Triin.

Sümptomid jäid

Nii Triin kui ka Rauno on praegu ametlikult justkui paranenud, aga mõni sümptom esineb jätkuvalt.

"Minu lõhnataju ei ole siiamaani ehk kuus kuud hiljem taastunud lõplikult. /.../ Esialgu oligi, et mis tagasi tulid, olid need maitsed, mis tulevad keele pealt ehk magus, soolane, hapu. Ma võisin öelda, et kas ma söön soolast toitu või ei söö. Aga mida ma sõin, seda ma ei osanud mingil hetkel öelda," rääkis Triin.

"Maitse on nii nõrk. Midagi tunned, jah - sööd kartulit, et on kartul, või sööd makaroni, makaron," ütles Rauno.

Kui Rauno lõhnataju taastus Triinust paremini, siis kaks kuud pärast haigestumist vaevavad meest ikka veel jõuetus ja peapööritused.

"Enesetunnet, mis mul varem oli, seda tervist ma ei ole saanudki tagasi tänase päevani. /.../ On jäänud see üleüldine halb enesetunne, pearinglus. /.../ Ja mis on veel kõige raskem, on väsimus, täielik energia puudumine. See ei tähenda seda, et okei, oled väsinud, lähed magad ja puhkad välja, vaid isegi kui kaheksa-üheksa tundi magada, ärkan ikkagi hommikul väsinuna, ei jaksa eriti midagi teha. Ikka midagi peab tegema, tööasju või midagi, aga see on kõik palju-palju raskem kui varem," kirjeldas Rauno.

Sarnased sümptomid on Genfi lähedal hooldusõena töötanud Laurence'il. 50. eluaastates naine haigestus esimese laine alguses, aga kaebab veel kaheksa kuud hiljem hingamisraskusi.

"Nii pikaajalise haigusega on äärmiselt keeruline toime tulla. /.../ Olen tähele pannud, et tal esineb teinekord mäluhäireid," ütles Laurence'i abikaasa Laurent Fagot.

PERH-i intensiivravikeskuse juht Kristo Erikson tõdes, et suurel osal nakatunutest kulub paranemiseks kuid, osadel on jäänud aga kroonilised probleemid.

"Ja osadel on jäänud kroonilised probleemid, mille kohta me ei oska praegusel hetkel öelda, kas nendest saab üldse lahti või jäävadki need elu lõpuni inimesega kaasa," ütles Erikson.

Pikk koroona tabab ka kergelt põdenuid

Nii kliiniline praktika kui ka esialgsed uuringud kinnitavad, et umbes kümme protsenti haigestunutest kannatab mingi sümptomi all ka pool aastat hiljem.

Näiteks Rauno kuulub Facbookis pika COVID-i gruppi, kus on 30 000 liiget, Triin anosmia gruppi, kus on 14 000 liiget.

"Kogemused on väga sarnased kõigil, see ei saa olla väljamõeldis. /.../ Sibula lõhn on täiesti teistsugune. Täiesti. Apelsin ja banaan ei ei lõhna. Ütleme nii, et neid ei ole väga meeldiv süüa," selgitas Triin.

"Ja mis on veel eriti murettekitav, on see, et paljud neist on noored, varasemalt täiesti terved inimesed, tervislike eluviisidega, sportlikud inimesed. Ja nad ei ole mitu kuud, seitse-kaheksa-üheksa kuud hiljem ka veel saanud oma tervist tagasi," märkis Rauno.

Pika COVID-i puhul on mitu segadusseajavat aspekti. Esiteks, kaebusi on seinast seina alates kroonilisest väsimusest ja maitse- ning lõhnataju kaost, kuni kopsuprobleemide, mälunõrkuse ja liikumisraskusteni.

"Seal taustal võib lisaks sellele veel tekkida väga sügav depressioon, psühholoogilised probleemid. Ja kui vaadata ka meie praeguse hetke taastusravi või siis füsioteraapia võimekust, siis tõenäoliselt need inimesed jäävad jänni. Teiseks ei paista mingit loogikat – pikk COVID tabab ka pealtnäha terveid ja tugevaid, kelle haigus ei tundunud äge," rääkis Erikson.

"Kui ta on olnud enne ikkagi tõesti terve, keskealine noor inimene, põdenud ka kergelt, aga jääb väga vinduma ja väga pikalt põdema, siis see on tõsine teema," rääkis PERH-i kopsuarst Pille Mukk.

"Kahjuks praeguste teadmiste valguses võib see pikk COVID tabada kõiki. /.../ Ka spordimaailmast on juba näiteid, kus tippsportlased pool aastat peale haigestumist kevadise laine ajal ei suuda tippsporti enam naasta," t õdes Erikson.

Pikaajalised sümptomid võivad olla seotud haigestunu immuunsüsteemiga

Mitmes riigis, sealhulgas Tartu ülikoolis kestavad praegu pikaajalised uuringud, et neile mõistatustele vastuseid leida. Kui Triinu ja Rauno puhul ei näita standardsed testid midagi erilist, siis Laurence'il tuvastati kopsukahjustus.

Šveitslanna osaleb Genfi ülikooli uuringus. Analüüsid näitavad, et ta on visalt, aga vähehaaval kopsukahjustusest taastumas.

Üks teooria kroonilise koroona taga on seotud inimese enda immuunsüsteemiga, mis tõrjub COVID-i rünnaku, kuid ei suuda seejärel maha rahuneda ja pöördub organismi enda vastu.

"Et ta reageerib n-ö üle, ta reageerib ägedamalt. /.../ Ja tundub, et see on see faktor, mis nii raskel haigel kui ka kergemal haigel mõjutab siis ka kõiki teisi organeid," selgitas Mukk.

"Loodan, et nüüd läheb juba kiiremini. On teada, et see kõik võtab aega, aga päris kindlasti on olukord parem võrreldes viimase korraga, tänu sellele taastusraviprogrammile, milles ma olen üle kolme kuu osalenud. Sellest on abi olnud, sest ma suudan juba 42 minutit rattal vastu pidada," ütles Laurence.

Kroonilised koroonahaiged võivad hakata tervishoidu tõsiselt koormama

Genfi ülikooli kliinikumi arsti Frederic Ladori hinnangul võib korooniline koroona tähendada tervishoiule keerulist probleemi.

"Ma ei tea, kas jõuame täieliku paranemiseni. Kas armid jäävad? Kas võib tekkida väga pikaajaline tervisekahjustus? Isegi kui vaid ühel, kahel või viiel protsendil elanikkonnast tekivad pikaajalised kahjustused, seisame siiski silmitsi väga keerulise tervishoiumurega," ütles Genfi ülikooli kliinikumi arst Frederic Lador.

See ongi suures pildis asja uba. Ehkki paljudes riikides, sealhulgas Eestis on endiselt skeptikuid, kes seavad kahtluse alla nii haiguse kui ka selle vastased meetmed, vaatavad teadlased ja meedikud juba kaugemale. Isegi kui pandeemia erimeetmete, uute vaktsiinide ja rohtudega taganema sunnitakse, kujuneb kroonilistest koroonahaigetest kardetavasti ühiskonnale tõsine koorem.

"Ma arvan, et jäämäe alumine osa, mida me veel näinud ei ole ehk need inimesed, kes tulevad toime küll, aga ei ole päris terved, tulevad ju just haiglast välja jäänud inimeste hulgast, kergemini põdenutest. Ja nendele me, ma arvan, et mitte kuskil, Eestis kaasa arvatud, ei ole jõudnud praegu tähelepanu pöörata," kommenteeris Mukk.

"Praegu sellise levikuga see arv pidevalt kasvab. Ja see on jällegi selline taak, mida me peame jätma järgnevateks aastateks või aastakümneteks ja peame tegelema selliste kroonistunud probleemidega, millele võib-olla ongi väga raske ravi või leevendust leida," tõdes Erikson.

"Praegusel hetkel oleks kõige targem mitte haigestuda," lisas Erikson.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: