Viimsi elanikke pahandanud detailplaneering loata muuli ümber on eksitav
Erinevates Viimsiga seotud sotsiaalmeediagruppides ja väljaannetes on olnud juttu kohaliku ärimehe ettepanekust osa Rohuneemes asuvast rannast enda maaga liita. Ärimehe sõnul aga soovib ta enda kinnistuga liita vaid kahte muuli, mis vanasti tema omandisse kuulusid.
Viimsi ärimees Valdur Kahro alustas 1996. aastal Rohuneemes oma kinnistu rannaalale paatide randumisala ehitamist.
Kahro ütles ERR-ile, et mõned aastad tagasi võeti aga rannariba tema omandist ära ja tehti riigimaaks, kaks rajatud muuli olid aga varem tema kinnistu osad.
Sel kevadel alustasid keskkonnainspektsioon ja vallavalitsus väärteomenetlust, mille läbi tehti Kahrole 500-eurone trahv, kuna muulid pole seaduslikud. Teine väärteomenetlus puudutab ehitamisel kasutatud kive - nende võõrandamiseks puudub keskkonnaameti nõusolek.
"Viimsi vallavalitsus tegi Kahrole kevadel ettekirjutuse lainemurdja ehitus peatada. Aprillis määras aga ebaseadusliku ehitustegevuse eest 500 eurot trahvi," selgitas keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juht Tarmo Tehva.
Ärimees tegi vallale avalduse randumiskohta puudutava detailplaneeringu algatamiseks, läbi mille saaks ehitise seadustada ja selle oma kinnistuga liita. Samas, muule rajama hakates ning ka edasise ehituse käigus ei taotlenud Kahro ehitusluba.
Kahro kuulub ka Viimsi vallavolikogusse ning on Reformierakonna liige.
Kohalikele elanikele on detailplaneeringut uurides jäänud aga mulje, nagu tahaks ärimees suurt osa rannast oma maaga liita ning potentsiaalselt randa kinni panna.
Kahro sõnul on joonis eksitav ja ta tõrjub süüdistusi
Kahro ütles, et detailplaneeringus toodud joonis on aga eksitav, sest selle loomisel on arvestatud ka ümbritseva maa-alaga.
"Mina ei ole kunagi randa enda omandisse taotlenud, selleks pole mingit soovi," ütles ta.
"Siin käivad kalamehed lanti loopimas, loodusvaatlejad. Ei ole kunagi keegi piiranud kellegi käimist siin. Ja miks peaks edaspidi piirama?" sõnas Kahro.
Kahro selgitas, et tema soov on randumisala enda kinnistuga liita ning randa ei saa ta kinni panna juba seadusest tulenevalt.
"Ma ei taotle midagi muud, kui endalt äravõetud riba kinnistu juurde tagasi liitmist ja kahe muuli seadustamist," rõhutas Kahro.
Kohalik külaselts ei usu, et Kahro rannaalal tervikuna jalutada lubab. "Me ei saa seda uskuda. Seda ei saa uskuda," sõnas Rohuneeme külaseltsi juhatuse liige Anneli Popell.
Rohuneeme külaselts on resoluutne - Valdur Kahro ehitustegevus ja valla toetus sellele peab lõppema.
"Viimsi vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu algatamise kohta on vaja tühistada. Liivarand oli, on ja peab jääma avalikku kasutusse. Ja mis veel väga oluline - taastada tuleb endine olukord. Need ebaseaduslikud lainemurdjad tuleb lammutada," ütles Popell.
Detailplaneeringu menetlemine ei tähenda veel lõplikku otsust
Viimsi abivallavanema Margus Kruusmägi sõnul on elanikel asjatu kartus. "See rannaala ei ole kinni olnud siiamaani ja ei ole ka tulevikus. Viimsi valla planeeringute menetlemise käigus sellist asja kunagi ei lubata ja seadus ei lubagi randa kinni panna," ütles ta ERR-ile
"Ei saa väita, et pärast trahvi tasumist on algatatud detailplaneeringuga loodud igal juhul muuli ja kaldakindlustuse seadustamise võimalus. Planeerimismenetluses on oodatud kõik arvamused, ettepanekud ja vastuväited ning nende põhjal kujundatakse lõppotsus," selgitas Kruusimägi.
Abivallavanem ütles, et muulide ümber asub reformimata riigimaa ning vastavalt seadusele tuleb planeeringuala määratleda terve reformimata riigimaa ulatuses, isegi kui algatajat huvitab üksnes osa planeeritavad alast.
"Arvestades kehtivat õigust ja kohtupraktikat, saab detailplaneeringu menetluse raames loomulikult ka selgeks, mis loata rajatud ehitisest edasi saab. Kohene lammutamise nõudmine ilma vastava analüüsita võib viia võimaliku suurema keskkonnahäiringuni," sõnas Kruusimägi.
Kahro sõnul esitab Viimsi Uudised laimu, opositsiooni sõnul on olukord juriidiliselt keeruline
Kahro sõnul on portaalis Viimsi Uudised ilmunud artiklid kallutatud ja nende eest vastutab kohalik opositsioonipoliitik Ivo Rull. "Rull oma uudisteportaalis esitab laimu ja hämab," ütles Kahro. Ta lisas, et selline käitumine on pidev ning inimesi eksitatakse pooliku infoga.
Rullile kuuluv portaal Viimsi Uudised avaldas 1. detsembril uudise, et Rohuneeme elanikud on teinud rahvaalgatuse Sääre tee 22 detailplaneeringu tühistamiseks, et kaitsta Rohuneeme randa. Rulli sõnul jagas tema vaid infot detailplaneeringu kohta ja kuvatõmmist nii sellest kui ka algatatud petitsioonist.
Ta märkis, et Kahro ei ole planeeringu algatamisest teavitanud oma sugulast, kes on krundi kaasomanik, ega ka naabreid. Pahameel planeeringu vastu on aga laiem ja allkirju kogutakse mitmel rindel. "Tänaseks on algatatud kaks petitsiooni, kokku kutsutud koosolekud eelolevaks nädalavahetuseks," rääkis Rull.
"Õiguslikult on see probleem kindlasti väga keeruline. Selgelt tajub nii Rohuneeme kogukond kui viimsilaste kogukond laiemalt, et tegemist on ühe võimuliitu kuuluva poliitiku huvide jõulise eelistamisega kohalike väärtuste arvelt," ütles ta.
Rull nentis, et kuigi vallavalitsuse hinnangul võib detailplaneeringut sellisel viisi algatada, siis mitmete asjaosaliste hinnangul on selles alust õiguslikuks vaidluseks.
Viimsi valla koalitsiooni liige, Isamaasse kuuluv Mari-Ann Kelam ütles, et probleem pole selles, kas rannal saab jalutada, vaid selles, kuidas Viimsis valitud poliitik asju ajab.
"See on vastuolus selle ideega, mida me oleme proovinud seal kanda - et meil on korruptsioonipuhas Viimsi. /.../ Paistab, et sellised naeruväärsed trahvid määratakse, kui ta ebaseaduslikult ehitab sinna muuli merre. Veab kive ei tea kust kohast kokku ja siis naeruväärne 500-eurone trahv," rääkis Kelam.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve, Merili Nael