1992-sel aastal tehtud fotol kannavad kaitseliitlased teise ilmasõj aaegseid relvi - vene PPŠ ja SVD, sakslaste Mpi-40 ja spordipüssid lipsusõlmede taustal. Tollal oli üllatuseks, et kaitseliitlastel üldse tulirelvi on. Rapla mees, Kaitseliidu taasasutaja Toomas Tõnisson näitas, millega putši ajal Raadiomaja juurde mindi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siis kui see Raadiomaja ja Telemaja kaitsmine oli, siis see nui pidi kaitsma Raadiomaja ust," ütles Tõnisson.

Pärast Vilniuse sündmusi trükiti Rapla trükikojas lendlehti nõukogude ohvitseridele Eestis üleskutsega hoiduda tsiviilisikute ründamisest. Korralikus vene keeles teksti all on tollaste poliitiliste ühenduste nimekiri. Kaitseliitlased levitasid lendlehti kõikjal, kus liikusid ohvitserid ja nende pereliikmed.

"Mul õemehel oli sapikas - siuke väga väärt auto! kuna me Raplas olime, siis me käisime Pahklas, panime sinna värava juurde. Siis bussipeatusse kleepisime. Kohilasse kleepisime. Sest sõjaväelaste naised ja lapsed käisid Kohila koolis," rääkis Tõnisson.

Esimesel Kaitseliidu ülemal Manivald Kasepõllul on Eesti ohvitseri paraadmõõk, mida ta ise kandis esimesel taasiseseisvumise järgsel paraadil Vabaduse platsil 1992. aastal. See oli vormi element, mitte relv.

"Esimene relv - kuna ma olin autoinspektsioonis, oli Makarovi püstol," ütles Kasepõld.

Neljapäeval sai Kaitseliit tagasi kaks kuulivesti ja kiivrit, mille laenasid uudiste ajakirjanikud Anton Alkeksejev ja Kristjan Svirgsden reisile Mägi-Karabahhi. Ilma kaitsevahenditeta poleks neid nii mõnessegi kohta lubatud. Meie meestele andsid kaitseliitlased oma isikliku varustuse. Õnneks tuli kraam tervelt tagasi.