"Sanktsioonid võimaldavad Euroopa Liidul karistada üksusi, asutusi ja üksikisikuid, kes on süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes, ükskõik kus need toimusid," ütles Euroopa Nõukogu oma avalduses.

Euroopa Liidu mehhanism sarnaneb Ameerika Ühendriikides 2012. aastal vastu võetud Magnitski seadusega, mis lubas alguses karistada Venemaa ametnikke. USA laiendas hiljem Magnitski seadust ka teiste riikide kodanikele.

Sergei Magnitski oli venelasest USA informaator, kes suri peale piinamisi 2009. aastal Moskva vanglas.

Euroopa Liidu uus seadus ei asenda olemasolevaid sanktsiooniprogramme, mis juba käsitlevad inimõiguste rikkumisi Süürias, Valgevenes ja Venezuelas.

Euroopa Liit hakkab sanktsioone kehtestama selliste tegude eest, nagu genotsiid, inimsusevastased kuriteod, piinamine, orjus, kohtuvälised tapmised ja meelevaldsed arreteerimised.

Ühtegi asutust või indiviidi koheselt ei sanktsioneerita, kuid esimene must nimekiri peaks valmis saama 2021. aasta alguseks.

Euroopa Liidu uus seadus, mis lubab varade külmutamist ja viisakeelde, hakkab kehtima ametlikult inimõiguste päeval 10. detsembril.