"Me oleme leppinud kokku alustada eeltööd globaalse sanktsiooniderežiimi kehtestamiseks, mis pööraks tähelepanu tõsistele inimõigusrikkumistele," vahendasid Raadio Vaba Euroopa, Politico ja Wall Street Journal Euroopa Liidu välispoliitika uue juhi Josep Borrelli sõnu.

Euroopa Liidu ametnikud on tunnistanud, et seadustepaketi valmimine, mis meenutab 2012. aastal USA kongressi poolt heaks kiidetud Magnitski-seadust, võib aega võtta veel mitmeid kuid.

Plaani kehtestada EL-i ülene sanktsioonidepakett käis esimest korda välja Holland umbes aasta aega tagasi, kuid mitmed riigid, eriti Venemaaga lähedasi suhteid omav Ungari, olid sellele esialgu vastu.

"See on tohutu areng. Kui inimõiguste rikkujatel pole enam võimalik Euroopasse reisida, siis on see nende jaoks muserdav," kommenteeris Kremli-kriitikust USA-Briti investor Bill Browder, kelle Venemaa vanglas surnud töötaja Sergei Magnitski järgi on USA ja mitme teise riigi poolt vastu võetud sanktsiooniseadused nime saanud.

USA vabariiklasest senaator Roger Wicker, kes külastas möödunud nädalal Ungarit, et sealseid võime veenda algatust toetama, nimetas EL-i välisministrite otsust suureks võiduks inimõiguste jaoks.

Magnitski-sanktsioonid lähtuvad suures osas asjaolust, et president Vladimir Putiniga seotud eliidil on rohkelt vara Euroopa Liidus. Samas ei piirdu sellised sanktsioonid ainult Venemaaga ning näiteks USA on sama seadust kasutanud juba ka muude riikide puhul.