Ratas märkis, et vaatamata meedias kõlanud kriitikale käib valitsusel terviseameti ja teadusnõukojaga koostöö igapäevaselt.

Vastates ERR-i reporter Tiina Jaaksoni küsimusele, miks oli vaja sulgeda koolid ka algklassidele, ütles Ratas, et tegemist on ennetusmeetmega.

"Me peame arvestama, et nakatumine levib laialdaselt kõikjal Eestis ja ka koolide kõikides astmetes," rääkis Ratas.

Peaminister tõstis esile, et tuleb teha seda, mis on kooli korralduslikult kõige konkreetsem. "Ma arvan, et see samm on hetkel kõige konkreetsem."

"Ma usun, et pered leiavad selles keerulises olukorras parima võimaluse, kas jääb üks vanem koju või laps on mõni tund üksi kodus," sõnas peaminister.

Ratase sõnul on piirangud ajendatud sellest, et plaaniline ravi saaks veel mingis osas jätkuda. "Mul on täna hommikul olnud jutuajamised erinevate Eesti haiglate juhtidega. Koroonapatsientide voodihõive Põhja-Eestis on ca 75 protsenti," sõnas Ratas.

Haridusminister Jaak Aab (KE) avaldas lootust, et koolide sulgemine aitab kaasa sellele, et uuel aastal oleks võimalik õppetööga tavakorras edasi minna. "Pikemas perspektiivis haridusministeerium tegeleb sellega, et kaardistada lünki, vaadata, milliste stsenaariumite järgi saab õpet jätkata uuel aastal," lausus Aab.

Ida-Virumaa osas asub Ratase sõnul valitsus arutama kompensatsioonimehhanisme.

Ratas lisas veel, et tema tegi ettepaneku teha kirikutele erisus piirangute kehtestamisel.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ütles, et piiranguid kehtestades olid valitsusel laual halvad ja veel halvemad valikud.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et kevadel oli ühiskond mobiliseerunud ja sai aru, et kontakte tuleb vähendada, praegu see aga nii ei ole.

"Kui me oleme vaadanud erinevaid materjale ja tabeleid, mida meile teadlased seina peale panevad, siis laias laastus on 30 erinevat meedet, mida enam-vähem kõik riigid on proovinud ja sellest absoluutselt kõige selgemalt eristub haridusasutuste sulgemine. Põhjus ei ole mitte selles, et noored inimesed põevad raskelt või nakatavad rohkem teisi, vaid põhjus on selles, et see on üks väga oluline viis, kuidas kontakte ühiskonnas vähendada," lausus Helme.

"Ega tavaline inimene ei peagi ju aru saama mingitest erivajadustega lastele tehtavatest eranditest. See on spetsiifiliste ametnike ja nendega töötavate haridusasutuste töötajate valdkond. Ega me ei pea seda kõike lahti seletama kogu Eesti rahvale, see ei olegi vajalik. See, millest on vaja aru saada Eesti rahval, on see, et kontakte tuleb vähendada ja need meetmed töötavad selle nimel," kommenteeris Helme.

Rääkides koolide sulgemisest ütles Helme, et kuna valitsus ei pikendanud koolivaheaega, vaid tervishoiukriisi tõttu kooli ära jätmisega, siis ära jäänud koolipäevasid tagasi teha vaja ei ole ja selle tõttu suvine koolivaheaeg hiljem ei hakka.

ERR-i reporter Tiina Jaakson küsis Helmelt, millised suletud valdkondade ettevõtted saavad riigilt rahalist toetust.

Helme vastas, et põhimõtteline seisukoht on, et kui valitsus paneb asutuse kinni, siis on valitsusel ka kohustus teatavaks toetuseks. "Me ei räägi siin tulu ära kukkumise kompenseerimisest mingi üks-ühese mudeliga, aga me saame aru, et mingisugune toetusmeede on vaja nendele ettevõtetele teha, mida me oma otsusega kinni oleme pannud," sõnas Helme.

Helme lisas, et veel vastavat mudelit ei ole ning töögrupp töötab selle suunas.

Piirangutest on pääsenud praegu näiteks kultuuriministri haldusala. Kultuuriminister Tõnis Lukas on olnud Helme sõnul kategooriliselt nende vastu.

"Tema põhiline vastuväide on see, et ei ole tõenduspõhist materjali, et statsionaarsete istmetega kohtades oleks olnud mingeid suuri nakatumiskoldeid. See on tõsi. Teisest küljest on tõsi see, et meil on umbes veerand nakatumisi, mida me ei suuda tuvastada," kommenteeris rahandusminister.

Helme tunnistas, et arutlused valitsuses on tihti oma valdkonna eest seismised, mis teevad otsustamise aeglasemaks ja raskemaks.