Eelmise nädala Euroopa Ülemkogul jäi paljudele ilmselt meelde tüli kümne miljoni vaktsiinidoosi jagamise üle. Kuid tegelikult tehti selle taustal ka otsus, mille majanduslik ja geopoliitiline mõõde võib kujuneda kaugelt pikemaks. Selleks oli Euroopa Liidu ja Türgi suhete jätkamine konstruktiivsel toonil, vahendas "Välisilm".

Türgi on Euroopa liidu kandidaatriik juba aastast 1999, kuid viimastel aastatel on riik Brüsselist pigem kaugenenud.

Eriti tuliseks läksid suhted eelmise aasta augustis, mil Türgi saatis oma uurimislaevad Kreeka ja Küprose vetesse gaasimaardlaid otsima. Seda arutati sügisel mitmel Ülemkogul. Mäletatavasti blokeerisid kaks kreekakeelset riiki ka Valgevene sanktsioone, sest ülejäänud riigid ei mõistnud neid piisavalt. Samuti solvas Türgi president Reccep Tayyip Erdogan avalikult oma Prantsusmaa ametikaaslast Emmanuel Macroni.

Nii otsustatigi detsembris toimunud mammutpikal Ülemkogul, et Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell koostab märtsi Ülemkoguks teekaardi. Juttu oli isegi võimalikest sanktsioonidest.

Ent viimastel kuudel on pinged Euroopa Liidu riikide ja Türgi vahel oluliselt vähenenud, sest riik lõpetas gaasiotsingud. See väljendus ka Ülemkogu otsustes. Sisuliselt pakuti Türgile präänikut, kuid jäeti võimalus ka piitsaks.

"Otsustasime Euroopa Ülemkogul edasi minna kaheastmelise lähenemisega. Teeme edaspidi rohkem koostööd Türgiga migratsiooni rahastamise, kõrgetasemelise dialoogi ja tolliliidu uuendamise teemadel. Kui Türgi ei liigu edasi konstruktiivselt ja läheb tagasi ühepoolsete sammude või provokatsioonide juure, eriti Ida-Vahemerel, siis loomulikult me katkestame need koostöömeetmed," rääkis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Riigijuhtide kokkuleppe kohaselt pakutakse rahumeelse käitumise eest Türgile laiemat ligipääsu Euroopa Liidu siseturule. Viimane tollilepe kahe poole vahel kehtib 1995. aastast. Uus lepe laieneks ka teenustele, põllumajandussaadustele ja avalikele hangetele. Euroopa Liidu ühisturule tähendaks see praegusele ligikaudu 450 miljonile elanikule veel rohkem kui 80 miljoni osalise liitumise. Seda on omajagu enam kui Brexitiga lahkus.

Euroopa Liidu juhid loodavad, et pragmaatilisus on see, mis isepäiseks muutunud naabri taas ühise laua taha toob. Sellise lähenemise lakmuspaberiks võivad saada aprilli lõpus toimuvad läbirääkimised Küprose külmutatud konflikti lahendamiseks.

"Usume, et erinevused arvamustes on olemas. Mõnikord väga tõsised erinevused. Vaikimine ei ole lahendus, aga meil on vaja kontakti Türgiga kõigil tasemetel, et rääkida vastuoludest ja ühistest huvidest. Teeme esimese sammu nüüd ja anname mandaadi suhete edasisteks arenguteks, et teema juurde tagasi tulla juuni Ülemkogul ja arutada, kuidas suhted Ida-Vahemerel on muutunud," rääkis Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Nagu Merkel viitas, on mitmes küsimuses Euroopa Liidu ja Türgi vahel endiselt ületamatud erimeelsused. Näiteks teatas Erdogan eelmisel nädalal, et riik lahkub 2011. aastal sõlmitud Istanbuli naiste- ja perevägivalla ennetamise konventsioonist.

"Meie tehtud otsus on täiesti legaalne ja me liigume sellega edasi. Tegime selle otsuse ja Euroopa Nõukogu teeb enda otsuse kolme kuu pärast. Lahkume konventsioonist. Nii lihtne see ongi. Tegime oma otsuse ära. Lahkume sama lihtsalt nagu ka liitusime," sõnas Erdogan.

Seega jätkub Türgiga pragmaatiline koostöö, kuid väärtustes haigutab aina suurem lõhe. Kuidas seda kakofooniat lahendada, peavad Euroopa riigijuhid otsustama juba juuni Ülemkogul.