Eelmisel nädalal toimus mitu telefonikõnet ja ka õhtusöök Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni vahel.

Konkreetseid otsuseid Brexiti kaubandusleppe kohta neilt ei tulnud, kuid optimistid näevad siiski edasiminekut. Eriti pühapäevases otsuses läbirääkimisi jätkata.

"Mõlemal osapoolel oli pühapäeval võimalus läbirääkimistelt lahkuda. Nad otsustasid seda mitte teha. On kuulda, et muutused on toimunud ühtsete reeglite vaidluses, kus Suurbritannia paistab olevat aktsepteerinud, et kui nad tulevikus reegleid ei täida, siis Euroopa Liit võib seda sanktsioneerida. See näitab, et Suurbritannia on leppimas sellega, et Brexiti mõttel ehk Euroopa Liidu standarditest eristumisel on hind," arutles Saksamaa USA Marshalli Fondi analüütik Jacob Kirkegaard.

Samas pole Euroopa Liit ja Suurbritannia teineteisele lähenenud kalanduse vaidluses. Paratamatult tekib küsimus, miks vaieldakse teema üle, mis ei moodusta kummagi sisemajanduse koguproduktist isegi ühte protsenti.

"Kogu poliitika on kohalik. Kalanduskogukondades on see väga oluline. Prantsuse kohalikud valimised tulevad järgmisel aastal. Hispaania, kus kalandus on väga olulisel kohal, on väga detsentraliseeritud riik ning valitsus toetub kohalikele erakondadele parlamendis. Ja ka Suurbritannia ühe esindajaga valimisringkondade süsteemis on piirkondasid, kus kalandus on olulisem kui muud valdkonnad. Neid pole palju, aga nad loevad, sest kogu poliitika on kohalik," selgitas Kirkegaard.

"Samuti on Suurbritannia jaoks oluline suveräänsus. Boris Johnson on teinud Brexiti üheks peaküsimuseks suveräänsuse - Suurbritannia kindlustamise iseseisva riigina, iseenda reeglite üle otsustajana ja kontrolli taastamise. See tähendab ka kontrolli taastamist enda territoriaalvete ja kalanduse üle," lisas analüütik.