"Meil oli täna hommikul kasulik telefonivestlus," märkisid nad ühisavalduses, mille von der Leyen EL-i televisioonis ette luges. "Me arutasime suuri lahendamata teemasid."

"Pärast pea aasta väldanud läbirääkimisi, hoolimata tõsiasjast, et tähtajad on ikka ja jälle ületatud, arvame me, et praegusel hetkel on vastutustundlik veel pingutada," vahendas von der Leyen ühisavaldust.

"Me oleme seega volitanud meie läbirääkijaid kõnelusi jätkama ja vaatama, kas kokkulepet on võimalik ka sellel hilisel etapil saavutada," ütles von der Leyen.

Briti peaminister Boris Johnson ütles ajakirjanikele, et võtmeküsimustes ollakse kokkuleppe saavutamisest väga kaugel, vahendas BBC. "Kõige tõenäolisem on, et me peame valmis olema jätkama WTO reeglitega," nentis Johnson.

WTO reeglid tähendaksid kahe poole kaubandusele tariife ja kvoote, mis tõstaksid ettevõtete ja tarbijate jaoks hindu. Samuti tähendaks see piirikontrolli taastamist esimest korda mitmekümne aasta jooksul.

Johnson on enda sõnul nõus läbirääkimisi pidama ka riikidega eraldi, kuid Euroopa Komisjon soovib väga kindlameelselt, et läbirääkimised jätkuksid nende ja Suurbritannia vahel.

Laupäeva õhtul oli Ühendkuningriigi valitsus hoiatanud, et Brüsseli pakkumine kaubandusleppe saavutamiseks enne pühapäevast tähtaega pole piisav.

"Kõnelused jätkuvad öösel, kuid praeguse seisuga pole EL-i esitatud pakkumine vastuvõetav," teatas ÜK valitsuse allikas. 

"Peaminister ei jäta selles protsessis midagi proovimata, kuid ta jääb kindlaks selles: iga lepe peab olema õiglane ja pidama lugu põhimõttelisest seisukohast, et ÜK-st saab kolme nädala pärast suveräänne riik," ütles allikas. 

"Ühisturu kaitsmine on Euroopa Liidu jaoks punaseks jooneks. Mida me oleme pakkunud Ühendkuningriigile austab Briti suveräänsust. See võib olla alus kokkuleppeks," ütles üks kõrgem Euroopa Liidu allikas.

Hispaania välisminister hoiatas leppeta jäämise eest

Brexiti-järgsete kõneluste lõppemist ilma kokkuleppeta peaks vältima iga hinna eest, hoiatas Hispaania välisminister Arancha Gonzalez Laya Sky Newsile antud intervjuus.

"Kokkuleppeta jäämine praeguses olukorras oleks äärmiselt negatiivne meie majandustele. Ja kui uskuda, mida majandusteadlased ütlevad, siis Ühendkuningriigid saavad sellel juhul suuremat kahju," ütles Gonzalez Laya.

Ka Iirimaa peaminister Micheal Martin toonitas BBC-le antud intervjuus, et kaubandusleppele jõudmine on ülioluline. Kui leppele ei jõuta, oleks sellest suur kahju töölistele nii Suurbritannias kui Iirimaal ning tegu oleks suurejoonelise poliitilise läbikukkumisega, märkis Martin, kelle sõnul on võimalik kaubandusleppele jõuda, kuid selleks on vaja kasutada loovust.

Johnson suurt lootust kokkuleppeks ei näinud

Briti peaminister Boris Johnson ütles reedel, et see on äärmiselt tõenäoline, et kõnelustel kaubandusleppe üle edu ei saavutata. See tähendab ÜK ja EL-i kaubanduse reguleerimist alates järgmisest aastast taas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite alusel. 

Euroopa liidrid on olnud sama väheoptimistlikud ning kõneluste põhilised vaidluspunktid on jätkuvalt õiglase konkurentsi reeglid ja kalapüügiõigused Briti vetes. 

Leppeta või mitte, Ühendkuningriik astub EL-i ühisturult ja tolliliidust välja 31. detsembri öösel, enam kui neli aastat pärast Brexiti referendumit, kus britid hääletasid EL-ist väljaastumise poolt. 

Brexiti-meelsed toorid tahavad Johnsonilt tagatisi, et Briti merevägi saadaks alused ÜK akvatooriumi kaitsma. 

See aitaks "ennetada Prantsuse ebaseaduslikku kalapüüki", ütles seadusandja Daniel Kawczynski, pälvides oma avalduse järel poolehoidu, kuid ka kriitikat isegi konservatiivide seas. 

Konservatiivse Partei parlamendiliige Tom Tugendhat kirjutas Twitteris, et hetkel on oht mürgitada Suurbritannia ja Prantsusmaa suhteid. 

Vastuseis Inglise kanalis oleks kasulik vaid ÜK vaenlastele, ütles endine Briti armee kapten ja praegune parlamendiliige Tobias Ellwood. 

"See pole enam Elizabethi ajastu. See on globaalne Suurbritannia," ütles ta. "Me peame liite looma, mitte neid lõhkuma," lisas ta. 

Briti kalavete patrullalused tagavad juba ÜK ja EL-i kalapüügiseadusest kinnipidamist. Briti kaitseministeeriumi teatel on nad viinud läbi põhjaliku ettevalmistuse erinevateks Brexiti-järgseteks stsenaariumideks alates 1. jaanuarist. Üleminekuperioodi sujumiseks on nad valmisolekusse viinud 14 000 töötajat.

Kaitseministeeriumi teatel on neli patrullalust osa kindlatest jõustamismeetmetest, et kaitsta ÜK õigusi sõltumatu rannikuriigina, samuti on tagatud ka järelevalve helikopteritega.