"Rahva teenrid" kritiseerisid koolide üleriigilist sulgemist
Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud kritiseerisid valitsuse otsust lõpetada koroonaviiruse leviku piiramiseks õppetöö kõigis koolides üle Eesti.
"Mulle tundub, et nädala võrra diskussiooniaega on Eesti ühiskond kaotanud seoses koolidega, mis viidi distantsõppele või saadeti üldse koolivaheajale. Nüüd on keskne küsimus see, mis saab 11. jaanuarist, ," rääkis saatejuht Mirko Ojakivi.
Ta tõi ka välja, et kolmapäevases ETV saates "Esimene stuudio" põhjendasid Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, rahandusminister Martin Helme terviseameti antud soovituse sulgeda mõned kooliastmed Tallinnas ja Ida Virumaal laiendamist kogu Eestile sellega, et nii hoitakse ära õpilaste ebavõrdne kohtlemine: "Kuna see oleks Tallinna kooliõpilaste suhtes ebaaus, kui Viljandis või Pärnus saaks lapsed koolis käia."
Ojakivi märkis, et poliitikud võtsid sealjuures kasutusele ka ühtluskooli mõiste. "See on väga halb, kui haridusministeeriumis pole siiamaani liikunud info valitsusse, et ühtluskool pole see, et kui Võrumaal mõnes koolis pole füüsikaõpetajat, siis tuleks füüsika õpetamine kõikides Eesti koolides ära keelata. Täiesti hullumaja, kus me elame!" rääkis Ojakivi.
Temaga nõustus Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov: "Midagi nii lolli pole ma kaua aega kuulnud. Seesama loogika oleks, et kui kusagil on libe ja autod-bussid ei saa sõita, siis ülejäänud Eestis ei tohi ka sõita. Et oleks võrdne kohtlemine."
Šmutovi hinnangul ei ole näha, et haridus- ja teadusministeerium oleks suve jooksul valmistunud koroonaviiruse leviku teiseks laineks, koostanud materjale, teinud koolitusi, vahendeid, otsinud võimalusi, et kaugõpe saaks toimida.
"Suudeti teha üks korduma kippuvate küsimuste tabel. Kui see on maksimum, siis oleks pidanud Mailis Reps mõtlema tagasiastumisele, kui ta poleks juba varem muul põhjusel, Õhtulehe lugude tõttu, tagasi astunud. See on selgelt tegemata jäänud töö, seda ei saa teisiti hinnata," tõdes Õhtulehe peatoimetaja.
Ojakivi sõnul on nüüd tuleks arutada, kuidas toimida alates 11. jaanuarist, kui koolivaheaeg lõppeb. "Aga halb uudis on see, et me nädala jooksul ei kuulunud ühtegi sisulist vastust, kuidas saaks uuel aastal koolid avada," ütles ta.
Ojakivi tõi ka esile, et terviseameti hinnangul jõuab Eesti samasugusesse epidemioloogilisse olukorda, kus lõppeva nädala nädala alguses, uuesti alles jaanuari lõpus, vahepeal on nakatumiste tase oluliselt kõrgem.
"Aga mida see tähendab - kas koolid jäävad kuni jaanuari lõpuni suletuks või kuna koolide avamine võib kaasa tuua nakatumiste laine, siis tuleks neid hoida veelgi kauem distantsõppel? Selle teema üle väga palju arutletud ei ole. Kuidas tagada, et lapsed saaksid enne jaanipäeva kooli - mulle tundub, et see debatt on pidamata. Või siis tuleb loota, et valitsus teeb enne 11. jaanuari otsuse, et olenemata nakatumisnumbritest peavad lapsed kooli saama," arutles Ojakivi.
Kolmas saatekülaline, Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi avaldas siiski lootust, et nii valitsuse sees kui ka valitsuse ja omavalitsuste vahel on alanud debatt koolide edasise töökorralduse üle.
"Võib-olla pole lihtsalt jõutud veel selge seisukoha ega otsuseni, seepärast pole seda kommunikeeritud. Ükskõik, kas koolide sulgemine või distantsõppele saatmist pidada heaks või halvaks otsuseks, igal juhul see, kuidas seda tehti oli väga ebaõnnestunud. Kogu kommunikatsiooni pool. Loodetavasti on sellest veast nüüd õpitud," ütles Hundimägi.
Lisaks arutasid saates osalejad pikemalt koroonapandeemia ning peatselt algava vaktsineerimise üle, abielu rahvahääletuse otsuse esimes lugemise üle riigikogus, vihakõne võimaliku kriminaliseerimise ning majanduse olukorra üle.
Toimetaja: Mait Ots