Eesti territooriumil moodustavad ühenduse Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldine liin ja Kilingi-Nõmme–Riia 330-kilovoldise liini lõik Eesti-Läti piirini.

Harku-Lihula-Sindi liin pingestati 15. detsembril ja liin Kilingi-Nõmme alajaamast kuni Riiani koostöös Läti süsteemihalduri AST-ga 17. detsembril.

Käesoleva aasta lõpuni läbib uus ühendus testperioodi ja uuest aastast lisandub Eesti ja Läti vahele 600 megavatti ülekandevõimsust.

Uus ühendus parandab varustuskindlust ja tugevdab põhja-lõunasuunalisi elektriühendusi. Ühtlasi on ühendus oluline eeldus Eesti ja teiste Balti riikide ühendamisel Mandri-Euroopa elektrivõrku.

"Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse valmimine võimaldab juba 2021. aastal alustada Narva piirkonnast algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide renoveerimistöid, mis peavad valmima sünkroonala vahetuseks," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Harku-Lihula-Sindi liin on 175 kilomeetrit pikk ja selle ehitasid peatöövõtjatena Empower ja Leonhard Weiss. Liinilõik Kilingi-Nõmme alajaamast kuni Eesti-Läti piirini on 14 kilomeetrit pikk ning selle ehituse peatöövõtja oli samuti Empower.

Uus ühendus maksis kahe riigi peale 170 miljonit eurot, millest 112 miljonit katab Euroopa Liit. Ülejäänud osa katsid riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulud. Eesti elektritarbijad võrgutasu kaudu uue ühenduse rahastamisse panustama ei pidanud.