Eesti Energia sai pumphüdroelektrijaama rajamiseks rohelise tule

Alutaguse vallavolikogu otsus kehtestada Estonia kaevandusalale Eersti esimese pumphüdroelektrijaama detailplaneering lubab Eesti Energial alustada ehitusuuringute, keskkonnamõjude hindamise ja teiste reaalsete tegevustega, et sinna kerkiks uuenduslik energiasalvesti.
Uudne pumphüdroelektrijaam aitab tagada elektrienergia kvaliteeti ja varustuskindlust pärast Eesti ühendamist Mandri-Euroopa energiasüsteemiga, teatas ettevõte.
Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul kasutatakse jaama rajamisel ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivi ja nüüdseks suletud kaevanduskäigud, et anda praegusele tööstusalale uus funktsioon.
Kuni 50MW võimsusega jaama ehitamisel on võimalik taaskasutada kuni viis miljonit tonni lubjakivi. Järgmise kahe aasta jooksul on plaanis läbi viia vajalikud uuringud koos projekteerimisega ning ehitusega alustada aastal 2023.
Estonia tööstusalal on juba praegu käimas ettevalmistustööd Eesti Energia suurima päikesepargi ehitamiseks. Päikesepark, mille võimsus on kolm MW ja aastatoodang ca 2800 MWh ehk 1000 kodumajapidamise aastane tarve, kerkib 2023 aasta suveks samuti lubjakivist tehiskünkale ning hakkab varustama Estonia kaevandust roheelektriga.
"Kaevanduskäike ühe reservuaarina kasutav pumphüdroelektrijaam võiks olla lahendus, mida saaksime eksportida riikidesse, mis otsivad uusi ülesandeid oma kivisöekaevandustele," märkis Aleksandrov.
Pumphüdroelektrijaam valmib plaani kohaselt aastatel 2025-2026.