Lutsar: ma väga toetan algkoolide avamist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles ERR-ile, et toetab algkoolide avamist pärast koolivaheaja lõppu ning seal kus võimalik, ka kontaktõppe jätkumist.

"Ma väga toetan koolide lahti tegemist. Algkooli lastega on ju see probleem, et kui need on kinni, siis tõmbame me terve rea elutähtsaid töötajaid ära. Olgu need kassapidajad, õed või arstid - nad lihtsalt ei saa tööl käia, sest väga väikeseid lapsi üksi kodus hoida pole ohutu," põhjendas Lutsar.

Ta lisas, et toetab sel põhjusel algkoolide avamist pärast koolivaheaja lõppu, aga ka seal kus võimalik, ka kontaktõppe jätkumist.

Millal võiks Tallinnas ja Harjumaal kehtestatud piiranguid leevendama või maha võtma hakata, selle kohta ei osanud Lutsar konkreetset numbrilist vastust nakatumisnäitajate kohta anda. 

"Esimene eesmärk on, et asi stabiliseeruks. Kui meil iga nädal või iga päev ei ole enam suuremaid näitajad kui nädal varem. Ja edasi, kui kõver pöördub allapoole. Ega ma selget numbrit praegu anda ei oska. Kui ma oleks septembris öelnud, et kui saame nakatumisnäitaja alla 500, siis on hästi, siis mida te minust oleks mõelnud?" näitlikustas Lutsar.

Teadusnõukoja juht selgitas, et kui praegune nakatumisnumber suuremaks ei lähe ja haiglaravil olijate arv väga ei kasva, siis sellega saavad meie haiglad hakkama.

"Ja mingit leevendust toob, kui tööle tuleb tagasi haiglapersonal, kes on eneseisolatsioonis, sest sai nakkuse väljapool haiglaid. Reovee uuringutest on viimasel paaril nädalal natuke positiivset teavet tulnud, aga sellest ei maksa veel väga kaugele ulatuvaid järeldusi teha."

Kommenteerides viimastel päevadel palju kriitikat saanud spordiklubide sulgemist, ütles Lutsar, et sellise otsuse tegemiseks oli asjaolu, et Harjumaa ja Tallinna olukord ei olnud enam aktsepteeritav ja oli suur hirm, et haiglad n-ö kuumenevad üle ja haiged ei mahu neisse enam ära.

"Harjumaal oli iga nädal nakatunuid üha rohkem. Tegemist on ju inimeselt inimesele leviva haigusega ja mida vähem inimesed kokku puutuvad, seda väiksemad on võimalused, et see viirus kandub edasi. Teine põhjus, mis just Harjumaal kõige rohkem ilmnes - kolmandik inimesi ei teadnud, kust nad nakkuse said. Ehk me ei saanud enam öelda, et kindlasti ei saa viirust ujulast või spordihallist. Inimeste liikuvust vähendada, oli üks eesmärk."

Lutsare selgitas ka, miks pühade ajal ja nädalavahetustel tehakse koroonateste vähem. Tema sõnul ei ole see seotud testimise võimekuse, vaid pigem inimeste endi käitumisega.

"Kõik testimise punktid on lahti. Laborid töötavad nädalavahetusel. Palju teste tehakse siis, kui inimesed lähevad plaanilisele ravile. Eeldan, et inimesed ei helista väikeste sümptomitega arstile kui neil on vabad päevad. Ehk mingil määral on see inimkäitumises kinni. Aga praegu ei ole meil mingeid probleeme testimise võimekusega ega testile saatmise võimekusega, sest pühade ajal või nädalavahetustel saab testile ka perearsti nõuandetelefonile 1220 helistades."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: