Lutsar: võiks kaaluda kahe vaktsiinisüsti vahelise aja pikendamist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Teadusnõukoja juhi, viroloogiaprofessori Irja Lutsari sõnul tasub kaaluda esimese ja teise vaktsineerimise vahelise aja pikendamist, et süsti saaks rohkem inimesi. Lutsar märkis ka, et detsembris kehtestatud piirangud on töötanud.

Mida te arvate Suurbritannia otsusest, et senikaua, kuni vaktsiini ei ole piisavalt, piirdudagi ainult ühe kaitsesüstimisega?

Sellest ma niimoodi aru ei saanud, et nad piirdusid ainult ühe kaitsesüstimisega, nad lükkasid vahe esimese ja teise doosi vahel 12 nädalale. Nad pigem suurendasid seda vahet. Ja ma tean, et see ei ole ravimiameti soovitus ja selle kohta on väga vähe andmeid, aga ma arvan, et see asi on arutamist väärt, et kuidas, me saaks rohkem inimesi esialgu ära vaktsineerida. Diskussioon sellel teemal võiks igal juhul tekkida.

Kui meil sellel nädalal on tulnud sisuliselt 10 000 doosi ja meditsiinitöötajate ära kaitsmiseks on meil vaja umbes 25 000 -30 000, et me saaks ikkagi vähemalt haiglates tasapisi selle hirmu maha võtta.

Meditsiinitöötajatest ka nüüd kõik ei ole lausa eesliiniliinitöötajad, aga nii-öelda tänavalt tulnud haigetega puutuvat ikka väga paljud meditsiinitöötajad kokku. Kui meil meditsiin toimib, siis ilmselt ka ühiskonnal on vähemalt see kindlustunne, et kui inimesega midagi juhtub, siis inimene saab arstiabi ja et arstid, õed või hooldajad ei ole haiged või eneseisolatsioonis või veelgi hullem, et nad ei nakata haigeid.

Pfizeri uuringud on näidanud, et juba 12. päevast juba efektiivsus tekib. Aga muidugi neid inimesi, kes uuringutes said ainult ühe doosi, on olnud väga vähe. Neid on 300 ringis olnud 20 000 inimesest ja Pfizer Biontech ei ole neid inimesi jälginud, et mis neist edasi sai.

Aga britid on öelnud, et juba vaid selle esimese doosi saanud inimestest haigestub väga vähe.

Jah, tegelikult teine doos tõhustabki antikehasid. Selle natukene hiljem tegemine puhtteoreetiliselt ei tohiks midagi halba teha. Kui otsustatakse midagi niisugust teha, siis peaks see olema kindlasti uuringu raames, et vaadata, mis nendest inimestest saab.

Väga oluline on, et me siis kogume andmeid, et me oleme natuke targemad. Ma loodan, et ka britid seda teevad ja andmeid koguvad ning teevad need andmed avalikult kättesaadavaks.

Kes Eestis peab selle otsustama, et läheme riskile ja teeme esialgu ühe kaitsepookimise ja teise teeme oluliselt hiljem, kui esialgu planeeriti?

See peab ikka ühisotsus olema. Ravimiamet ennekõike, immuniseerimisekspertkogu, sotsiaalministeerium, terviseamet. Kõik eksperdid peaksid kokku tulema. Diskussiooni võiks sellel teemal alustada ja samal ajal saab ka vaadata, et kui peaksid laekuma tulemused brittidelt, et kuidas neil läheb.

Me ei tea, kuidas on läinud aastavahetus Eestis. Meil on olemas esmaspäevased andmed ja aastavahetusel tehti teste vähem ja sellepärast on ka läinud näitajad alla. Aga mis võiks olla see nakkuskordaja praegu?

Professor Krista Fischeri andmete järgi on ta kuskil ühe piires.

Aga need probleemid on ka sellesse nakkuskordajasse sisse kirjutatud. Tõesti teste tehti vähem, haiged inimesed tõenäoliselt said testitud, aga just asümptomaatilised võisid jääda testimata.

Nii, et tõde aastavahetusest peaks selguma selle nädala lõpus või järgmise nädala alguses?

Jah. Ja nagu me oleme tähele pannud, et kõige kõrgemad nakatumise numbrid on tavaliselt kolmapäeval, neljapäeval, reedel. Lähipäevad näitavad, missugust mõju nädalavahetuse jõulupeod siis avaldanud on.

Mida teadusnõukogu esmaspäeval arutas ja kas tegite ka mingeid otsuseid või soovitusi?

Meil tuleb üks teadusnõukogu veel kolmapäeval, kuna valitsuse istung on neljapäeval. Eile me põhiliselt arutasimegi seda, kuidas on Eestis vaktsineerimine läinud. Sotsiaalministeerium kandis meile väga detailselt ette nende plaanid, kuidas siiamaani on vaktsineerimine läinud. Teadusnõukoda leidis, et sellega võib täiesti rahul olla ja et sotsiaalministeeriumil on plaanid olemas. Nii nagu aeg läheb edasi, võivad need plaanid muutuda siia- või sinnapoole. Ja ennekõike sõltub see sellest, kuidas uusi vaktsiinidoose Eestisse tuleb. Kas vaktsiine hakkab rohkem tulema, kui 10 000 nädalas või jääb selle taseme peale.

Üks oluline näitaja on see, et milline on olukord haiglates ja kui palju on seal koroonapatsiente. Tundub, et viimase nädala jooksul on seal olukord natukene stabiliseerunud. Kas selle põhjalt võib öelda, et senised piirangud on töötanud? Ja mis saab pärast 17. jaanuari, kui praegu kehtestatud piirangud peaks lõppema?

Piirangud kindlasti on töötanud.

Kui me vaatame haiglate olukorda, siis Ida-Virumaal on olukord stabiliseerunud. Haiglates on küll koroonavoodid täis, aga tugevat tõusu ei ole olnud. Küll ei ole veel haiglate olukord stabiliseerunud Tallinnas, kus kolmes suures haiglas ka pühade ajal haigete arvud suurenesid. Aga Tallinna-Harjumaa piirangud ka ju alles hakkasid kehtima, nii et need ei saanudki veel haiglatele mõju avaldada.

Aga kui see piirangute lõdvendamine tuleb ja ma väga loodan, et midagi saame lõdvendada, siis kõiki piiranguid ilmselt ei saa kohe maha võtta. Me peame vaatama, mis see aastavahetuse ja jõulude aeg meile tõi. Ilmselt võetakse astmeliselt piiranguid maha, mitte kõiki korraga.

Kas esimene koht, kus piirangud võiks kaotada, on koolid, koolilapsed lubada ka Harjumaal ja Ida-Virumaal koolimajadesse?

Teadusnõukoda lükkas koolide arutelu homsele just sel põhusel, et meil on homme rohkem epidemioloogilisi andmeid. Koolid on väga oluline arutelukoht. Seda me näeme, et laste hulgas on nakatumine vähenenud. Kuivõrd on see mõjutanud nakatumist ka vanemate inimeste seas, siis seal otsest seost ei ole, et kui koolid on kinni olnud, et siis oleks ka eakamate inimeste seas nakatumine langenud, seda näha ei ole. Aga jah. Koolid on ilmselt esimene asi. Hariduse andmine on oluline.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: