Harri Tiido: Donald Trumpi kohtutee võimalikkusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all ohud, mis presidendikohast ilma jäävat Donald Trumpi ees ootavad. Mis juhtub riigipeadega, kui nad sunnitakse valimistel ametist lahkuma?

USA-s on mure lahkumisjärgsete kohtuasjade pärast Donald Trumpil päris ilmne. Ta ei taha kohe kuidagi ametit maha panna. See on mõistetav kasvõi juba tema pea kohal rippuva võlakoorma pärast – võlgu olla tal umbes miljard dollarit, neist 450 miljonit peaks ta tagastama eeloleva kahe aasta jooksul.

Surm ja maksud

Arvesse võttes, et Trumpi firmad on umbes kuus korda pankroti välja kuulutanud, on üldse imekspandav, kes talle selliseid summasid laenas. Ja nii Trump ise kui ka tema advokaadid on seni keeldunud võlausaldajaid avalikustamast. See on aga julgeolekuoht, sest annab võlausaldajatele vahendi väljapressimiseks.

Ja muide, võlgade teema on ka üks võimalikke kohtuasju, mis Trumpi ees ootab. Nimelt olla ta ajanud niinimetatud topeltraamatupidamist, mille puhul firmade aktivate väärtust ülehinnati, et soodsamatel tingimustel laene saada, ning neid alahinnati selleks, et vähem makse maksta.

Makse on Trump vist viimase kümne aasta jooksul tasunud vaid mullu ja ulatuses 750 dollarit. Maksupettused on USA-s aga üks teema, mille abil nii mõnedki sulid on trellide taha suunatud, kaasa arvatud ka omaaegne kuulus gangster Al Capone.

Juba Benjamin Franklin ütles, et Ameerikas on kaks kindlat asja – need on surm ja maksud. Trump ja tema advokaadid keelduvad maksuandmeid avalikustamast, väites, et audit on alles käimas ning neil ei ole mingeid andmeid anda. Ja nii juba aastaid. Elik see kirves ripub endiselt tema kohal.

Kümned kohtuasjad

Ajalehe New York Times andmetel on Trump kaasatud kolmekümnesse tsiviil- ja kriminaalkohtuasja, mis puudutavad tema valimiskampaaniat, makse ja talle kuuluvaid firmasid. Lisaks vist veel kotitäis eraelulisi nõudeid naiste väärkohtlemiste teemadel. Mõned neist teemadest on kattuvad, nagu 130 tuhande dollari maksmine valimisfondist ühele endisele pornotähele, et too vaikiks oma suhetest Donaldiga.

Enamus kohtuasju on käsitlusel New Yorgis, mis oli ka Trumpi kodulinn. Ja see on tegelikult tähtis asjaolu. Nimelt on USA presidendil õigus anda armu ükskõik kellele ja ükskõik millise süü pärast süüdi mõistetule.

Praegu ongi teemaks see, kas Trump saab anda armu nii oma pere liikmetele kui ka iseendale, sest juriidiliselt oleks see justkui võimalik. Selles osas lähevad juristide arvamused küll pisut lahku – leidub neidki, kes ütlevad, et kui president iseendale armu annab, siis käitub ta nagu kohtunik ja keegi ei saa olla iseenese süüasjas samaaegselt nii süüdistatav kui ka kohtunik.

Teoreetiliselt on olemas muidugi lahendus – näiteks võib Trump mõned päevad enne võimu üleandmist 20. jaanuaril ametist tagasi astuda ja siis läheks võim asepresident Mike Pence'ile, kes jõuaks siis endisele presidendile armu anda, ükskõik mis põhjendusega ja milliste kuritegude eest.

Kogu loo juures on aga üks konks – paljud kohtuasjad on osariigi tasandi teema, kuid president saab armu anda vaid föderaaltasandil toime pandud kuritegude eest. Elik mõne kohtuasja saaks ehk laualt maha, kuid paljud jääksid siiski sinna. Neist omakorda on küll mitmed tsiviilhagid, mis tähendaksid kohtus kaotuse korral trahvi või kompensatsiooni maksmist, kuid võimalik, et üpris suurte summade näol.

Trumpi rahaline seis on aga meedia info põhjal kusagil miinus üks miljard, elik on küll miljardär, kuid võlgade mõttes. Millised on Trumpi omaduses olevate kinnisvaraobjektide ja firmade väärtus, ei oska keegi öelda, kuid tasub meenutada, et Donald kui ärikas on juba kuus korda olukorra pankrottidega lahendanud ja kahju on kandnud tema võlausaldajad, mitte tema ise.

Üks kohtuasi on ka nii-öelda perekondliku värvinguga. Nimelt väidab Donald Trumpi vennatütar Mary Trump, et onu Donald ja teised pereliikmed jätsid ta ilma kümnete miljonite suurusest pärandist. Mary Trump on sellest kirjutanud ka oma palju kõmu tekitanud raamatus.

Kogu pärimispettuse lugu olla Mary Trumpi sõnul tulnud välja kaks aastat tagasi, mil New York Times avaldas materjale Trumpi perekonna maksude kohta. Noh, eks selliseid nii-öelda petuskeeme on igal pool maailmas ja kuni kohtu otsuseni ei tea keegi, kellel on või oli õigus.

Kuid see on lihtsalt üks täiendav kohtuasi, mis Donaldit ametist lahkumise järel võib ees oodata. Aga suvel on oodata Mary Trumpilt juba uut raamatut ehk siis ka uute paljastustega.

Ja kui lõpetuseks teha kokkuvõte USA presidentide vastaste kohtuprotsesside osas, siis ei ole keegi neist seni kasutanud oma volitusi iseendale armu andmiseks. Seega juriidiliselt hall territoorium ja võib arvata, et paljud advokaadid Ameerikas hõõruvad juba käsi sissetuleku jätkumist ennustades. Sest kuigi Donald Trump ei maksa makse, tasub ta siiski oma advokaatidele, kuna tema enese tulevik sõltub pigem neist kui õigusest või õiglusest.

Rahvusvaheliselt jääb aga seni õhku küsimus: kellelt on Trump oma miljardilise laenu siiski kokku laenanud?


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: