Seekordseid USA presidendivalimisi mõjutas oluliselt koroonaviirus, mis lõi sassi kogu kampaania tegemise. President Donald Trump lootis rõhuda heas seisus majandusele, kuid märtsi keskel välja kuulutatud piirangud panid nii ettevõtted kui ka töötajad keerulisse olukorda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valge Maja ja kongress jõudsid esialgu kokkuleppele abipaketis, millega saadeti ameeriklastele kodanikupalka, kasvatati töötuskindlustust ja toetati väikeettevõtteid. Samuti tõukas president tagant vaktsiini loomist, kuid sattus mitu korda kriitika alla, sest ei järginud koroonaviiruse töögrupi soovitusi. Oktoobris andis Trump positiivse koroonatesti ja veetis kolm päeva haiglas.

Trump rõhutas, et presidendina ei saanud ta end viiruse eest peita ja pidi kohtuma valijatega, eristades end nii Joe Bidenist, kelle kampaaniaüritused olid oluliselt väiksemad. Samas tasus see hiljem Bidenile ära. Enamik neid valijaid, kes pidasid koroonaviirust kõige olulisemaks teemaks, valisid just teda.

USA valitud president Joe Biden ütles, et pandeemia kontrolli alla saamine, parema tervishoiu tagamine ja majanduse taaselustamine käivad käsikäes.

Koroonaviirus mõjutas ka valimisprotsessi. Rekordarv inimesi otsustas hääletada posti teel, mis venitas häälte lugemist. Tulemused selgusid lõpuks neli päeva hiljem.

Siin võiks olla otseheli inimeste tähistamisest Washingtonis.

Biden ütles, et võitis kõige suurema häälte kogusega, mis on
kunagi USA ajaloos presidendikandidaadile antud.

President Trump aga keeldus kaotust tunnistamast ja rõhutas, et valimised on temalt röövitud. "Nii palju osariike, ma võitsin neis kõigis. Muuseas, kaalukeeleosariikides, mille üle me kõik praegu võitleme, võitsin ma samuti suurelt," sõnas Trump.

Presidendi valijad tulid välja mitmes linnas, et talle toetust avaldada. Trumpi kampaania algatas ka mitu kohtuvaidlust, et valimistulemust ümber pöörata, kuid neid ei saatnud edu. Valimistejärgne olukord on veelgi kasvatanud ühiskonnas pingeid, mis on olnud kõrgel juba suvistest rassimeeleavaldustest saati.

"Ma olen puudutatud sellest usaldusest ja usust, mis teil minusse on. Ma tõotan, et olen president, kes soovib liita, mitte lõhestada," ütles Joe Biden.

Biden on lubanud, et tema valitsus saab olema ajalooliselt mitmekesine, alates Kamala Harrisest, kes on esimene naisasepresident. Senistel valikutel on olnud üks põhijoon: enamik neist on töötanud ka Barack Obama administratsioonis.

"Neil on palju kogemusi ja nende mõtted on julged ja uued. Lisaks kõigele teavad nad kuidas valitsused peaksid ja suudavad kõigi ameeriklaste heaks töötada," ütles Biden.

Samas on demokraatliku erakonna progressiivsemad esindajad rõhutanud, et vaja oleks värskemaid nägusid ja vaatenurki, et lahendada selliseid suuri probleeme nagu kliimamuutus ja rassiõigused. Samuti ootavad Bideni administratsiooni ees teisedki katsumused nagu Hiina aina suurenev mõjuvõim maailmas, Iraani tuumaambitsioonid ja Lähis-Ida olukord.

Kannik: koroonakriis aitas Bidenil võita

"Välisilma" stuudios oli USA möödunud aasta märgilisemaid sündmusi kommenteerimas kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik.

Peeter Kaldre küsis Kannikult, kas ilma koroonakriisita, oleks Donald Trump valimised võitnud, sest majandus oli heas seisus.

"Ma arvan, et Bidenil oleks olnud raske ilma koroonata. Majandusel läks hästi, Biden ei olnud ka selline John Kennedy või Barack Obama tüüpi liider, et ta oleks oma värskusega suutnud lüüa," vastas Kannik.

"Samas - kui me võrdleme teda eelmise valimiskampaaniaga, kui Trump võitis Hillaru Clintonit, siis Biden oli kindlasti õigem inimene nende osariikide jaoks, mis eelmisel korral Clintonil just puudu jäid," lisas ta.

"Ma kindlalt ei julge väita, et Trump oleks võitnud, aga Trumpi võidu võimalused oleksid olnud märgatavalt suuremad," märkis Kannik.

Kaldre küsis ka seda, kui Trump oleks ametisse jäänud, siis kas tema teisel ametiajal oleks USA lahkunud NATO-st. Kanniku sõnul oleks see risk olemas olnud.

Kannik märkis, et seoses Bideni presidendiks saamisega, on oodata Euroopa riikide ja USA suhete paranemist.