Metsamajandusettevõtted loovad keskmisest 2,5 korda enam lisandväärtust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Puidutööstus. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Metsa- ja puidusektorist poole moodustavad metsamajandamisettevõtted loovad lisandväärtust 2,5 korda enam kui Eesti ettevõtted keskmiselt, selgub audiitorfirma analüüsist Eesti metsa- ja puidufirmade kohta.

Eestis tegutseb metsa- ja puidusektoris kokku 3500 ettevõtet, mis moodustavad neli protsenti kõigist Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Neist pooled tegelevad metsamajandamisega.

Keskmiselt loob Eesti ettevõte lisandväärtust 25 000 eurot töötaja kohta. Eesti keskmisest ligi kaks korda kõrgemat lisandväärtust loovad näiteks IKT-sektori programmeerimisettevõtted. Metsamajandamisettevõtete lisandväärtus on aga ligi 65 000 eurot töötaja kohta, selgub audiitorfirma Ernst&Young tehtud analüüsist Eesti metsa- ja puidusektorile.

Kogu sektor loob lisandväärtust otseselt üks mld eurot ja kaudselt pea 2,2 mld euro ulatuses, mis moodustab otseselt ligi seitse ja ja kaudselt 14,7 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Sektori ettevõtete käive ja kasum moodustavad kumbki seitse protsenti kogu ettevõtluse käibest ja kasumist.

Eesti metsa- ja puidutööstuste liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul põhjustab nii suurt lisandväärtust kõrgtehnoloogia, mida kasutatakse eeskätt puidu keemilise töötlemise ettevõtetes. Kuigi neid on Eesti peale kokku ainult kaks, moodustavad ainuüksi need ettevõtted kogu sektori loodavast lisandväärtusest ligi viis protsenti, luues töötaja kohta ligi 183 000 eurot lisandväärtust. Summaarselt annavad suurima lisandväärtuse aga puidu mehaaniiise töötlemise ettevõtted (kogu Eesti ettevõtlusest üheksa protsenti).

Sektori Kesk-Eestis loodav lisandväärtus moodustab kogu piirkonnas veerandi ja Lõuna-Eestis viiendiku. Lääne-Eestis on nende ettevõtete loodav lisandväärtus kogulisandväärtusest kümnendik, Harjumaal kuus ning Ida-Eestis alla viie protsendi.

Sektori ettevõtetes saab tööd kokku üle 28 000 inimese, mis moodustab kuus protsenti kogu Eesti hõivest. Peamiselt annab sektor tööd tõmbekeskustest väljaspool. Ainuüksi Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus sektori osakaal on suurim, moodustavad sektori ettevõtted 15 protsenti kogu piirkondlikust hõivest.

Kui sektori ekspordimaht väheneks 3,4 mln tihumeetri keemilise töötlemise
tooraine võrra, nii et see väärindataks hoopis Eestis, suudaks sektor luua lisandväärtust kokku 2,6 mld eurot (kasv 18 protsenti) ja kasvataks nii otsest kui ka kaudset hõivet.

Ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel luuakse 175 miljonit eurot lisandväärtust. Eesti aastane raiemaht on praegu ubmes 12,5 mln tihumeetrit. Analüüsist nähtub, et kui raiemahte vähendada kümne miljoni tihumeetrini aastas, kahaneb loodav lisandväärtus viiendiku võrra 1,7 mld eroni. Raiemahtude kasvatamisel aga näiteks 19 mln tihumeetrini kasvaks kogulisandväärtus 3,3 mln euroni ehk 52 protsendi võrra.

Välja toonitas, et 19 mln tihumeetrit pole reaalne mõõdik, mida sektor sooviks saavutada, sest nii palju poleks võtta töötajaidki, kuid tema sõnul on see teoreetiline visioon, võttes arvesse, et Eestis on raieküpset metsa, mida annaks sellises mahus kaheksa aasta pikkuse perioodi vältel majandada.

Henrik Välja põhjendas vajadust analüüsi järele asjaoluga, et statistikaameti ülevaated ei võta arvesse kogu sektorit. Metsamajandusettevõtluse analüüs võttis arvesse nii metsamajandamise, puidu mehaanilise töötlemise, keemilise töötlemise kui ka mööblitootmise ettevõtteid. Vaid paberitööstusettevõtteid, mida on kokku kaks, analüüsi ei kaasatud.

Analüüsi tellis metsa- ja puidutööstuse liit. Aluseks on võetud sektori ettevõtete 2018. aasta majandusnäitajad.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: