Keskpank prognoosib tänavuseks üle üheprotsendilist hinnakasvu
Statistika järgi läks elu Eestis möödunud aastal odavamaks, kuid hinnad langesid vähem kui Eesti Pank kevadel prognoosis. Tänavuseks aastaks oodatakse 1,4-protsendilist hinnakasvu.
Tarbijahinnaindeks langes 2020. aastal eelmise aasta keskmisega võrreldes 0,4 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui eelmise aasta jaanuaris maksis bensiin 95 tanklates üle 1,4 euro liitrist, siis suurema osa aastast on selle hind olnud üle 1,2 euro. Diislikütuse hind püsis aasta jooksul ka alla ühe euro liitri eest.
"Nagu me kõik oleme näinud, hinnad on kõvasti alla läinud eelmisel aastal. Põhjus oligi selles, et toornafta börsihind on kõvasti alla läinud, kolmekordselt. Diislikütuse puhul me oleme ka näinud, et oli meil aktsiisilangus, mis tegelikult avaldas väga tugevalt oma mõju," selgitas Olerexi kütuse sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin.
Mootorikütuse odavnemine oli ka põhiline mõjutaja, miks tarbijahinnaindeks eelmisel aastal ligi pool protsenti langes.
Kütuse ja kooronaviiruse mõjul läks transport 4,9 protsenti odavamaks. Elektri odavnemine alandas eluasemekulusid 3,7 protsenti.
"Teiselt poolt, kui me vaatame neid hindu, mis eelmisel aastal kasvasid, siis silma hakkasid toiduainete hindade kallinemine ja ka tervishoiuteenuste hindade tõus," ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Erinevaid sektoreid kokku võttes olid eelmisel aastal tarbijahinnad langustrendis.
"Hinnad on praeguseks langenud juba üheksa kuud järjest ja kui varem tarbijad seda ei tunnetanud, siis detsembrikuu küsitluse tulemused näitavad, et hindade langus on jõudnud ka tarbijateni," rääkis Elmik.
Tegelikult langesid hinnad vähem kui eelmisel kevadel oodati. Toona prognoosis Eesti Pank eelmiseks aastaks 1,1-protsendilist hinnalangust.
"Nii suurt ja sügavat majanduse ärakukkumist ka, nagu kriisi puhkedes prognoositi, tegelikkuses ju aset ei leidnud, seda nii Eestis kui ka meie lähiriikides," märkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Tänavu jõuab hinnakasv 1,4 protsendini eeldusel, et koroonakriis hakkab lahenema.
"Kui selle aasta esimesel poolel suudetakse viirus kontrolli alla saada, mis tooks endaga kaasa selle, et tasapisi hakatakse piiranguid lõdvendama, siis majandused saavad vabamalt hingata ja kui majandusolukord hakkab taastuma nii Eestis kui ka väljaspool Eestit, siis peaks see kiirendama ka hinnakasvu," selgitas Kattai.
Toimetaja: Merili Nael