Elronit pahandab plaan Tartu raudteejaama perroon ümber ehitada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1610459160000 | amCalendar}}
Foto: Grete-Liina Roosve/ERR

Kui Tartu raudteejaamas ei pääse praegu lapsevankriga või ratastoolis reisijad hästi tagumisele perroonile, siis on Eesti Raudtee ja linnavalitsus otsustanud ehitada ligipääsuks laia kaldtee. Valitud lahendus aga pahandab Elroni.

Nimelt on plaanis jaamahoone poolt vaadates kaugemale platvormile ehitada trepi asemel kaldtee. Selle tulemusel peatuks ka rong senisest kaugemal.

Elroni juhatuse esimees Merike Saks tõi kirjas Tartu linnale välja, et linnavalitsus ja Eesti Raudtee on öelnud, et Tallinna-poolse platvormi nihutamine uue kaldteega toob reisijatele kaasa teekonna pikenemise 50 meetri võrra.

Saksa sõnul ei pea see aga paika, kuna tegelikkuses on 50 meetrit vaid uue kaldtee pikkus ning platvorm nihkub kokku 200 meetri võrra.

"Selline teekonna pikenemine on vastuolus liikuvuse planeerimise põhimõtetega, mis rõhutavad reisiteekonna sujuvust selle igas etapis. Reisijatele tähendab uus lahendus ühtlasi ka seda, et edaspidi sunnitakse inimesi rongi ootama
lageda taeva all kaitsmata neid vihma, tuule ja teiste ilmastikuolude eest," kirjutas ta.

Saks ütles ERR-ile, et on pettunud, kuna linnavalitsus ja raudtee ei kaasanud Elronit võimalike lahenduste aruteludesse.

"Nüüd visati meile laua peale sõna otseses mõttes käkk. Öeldi, et see on lahendus ja see on teile teadmiseks. See ei ole päris aktsepteeritav käitumine," ütles Saks.

Saks rõhutas, et Tartu on Elroni jaoks kõige olulisem sihtpunkt ning jääb mulje, nagu oleks valitud kõige odavam lahendus. See on Saksa sõnul aga koht, kus kindlasti koonerdada ei tohiks.

Saks tõi välja, et kaldtee ehitamise lahendus oleks samaväärne sellega, kui Tallinna-Tartu rongid oleks puupüsti inimesi täis ning lahendusena tuuakse Venemaalt sõitma odavad puitistmetega rongid.

"Arvestades seda, et meil on seal ilus vaksalihoone, kus inimesed saavad mõnusalt rongi oodata, miks ei ole võimalik teha lifti või tõstukit korda, kas tõesti tänapäevalt ei ole paremaid lahendusi," arutles Saks. Ta rõhutas, et Elron on organisatsioon, mis saaks aruteludele lisada ka klientide ja reisijate arvamust, kuid sellega arvestatud pole.

"Eesti Raudtee otse reisijatega ei suhtle, kõik infrastruktuur on nende oma, meie saame ainult lärmata," ütles Saks.

Saksa sõnul pakkus ta ka ise välja, et tuleks leida mingi muu lahendus. Ühe mõttena on osapoolte vahelt läbi käinud ka mõte platvormi laiemaks teha, kuid selle tulemusel tuleks ka rööbastee ümber ehitada. Lisaks oleks seesugune lahendus ka kallim.

"Teeme mingisuguse konkursi, Tartu on täis noori haritud kunstiinimesi, ma ei taha uskuda, et see on ainus lahendus," sõnas ta.

Tartu raudteejaam Autor/allikas: Grete-Liina Roosve/ERR

Teepikkus küll pikeneb, kuid ajalist kaotus ei teki

Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütles ERR-ile, et tõepoolest peavad inimesed uue lahendusega pikema maa kõndima, kuid ajaliselt tegelikkuses muutusi pole. Nimelt suureneb uue kaldtee ehitamisega läbilaskvus, seega mahuvad kaldteele liiklema koos nii vaegliikujad, jalakäijad kui ka jalgratturid, lisas Vjatkin.

Vjatkin selgitas, et lahendust töötati Tartu linnaga koos välja mitu aastat ning protsessi käigus kaaluti mitmeid erinevaid alternatiive.

"Lõpuks jäi lauale variant, mis piltlikult öeldes tähendab seda, et platvormi pikendatakse Tallinna suunal ja Tallinna suuna trepi asemel tuleb pandus, mis on siis kaldtee täies laiuses," täpsustas Vjatkin.

Vjatkin selgitas, et muudatus ei puuduta esimest platvormi ehk kohta, kust 80 protsenti rongidest Tallinna suunal väljub. Kaldtee tuleb aga jaamahoone poolt vaadates kaugemale ehk teisele platvormile.

"Kui Tartusse tuleb rong, see peatub peatub paviljonipiirkonnas, inimestel on vaja tunnelisse minemiseks läbida kadalipp, mis koosneb ustest ja trepist, siis tekib uste ees üsna suur tropp ja seisak," selgitas Vjatkin praegust olukorda. Lai kaldtee lahendaks tema sõnul aga selle probleemi.

Plaanis on ka olemasolevat varikatust pikendada, seega ei pea inimesed Vjatkini sõnul lageda taeva all rongi ootama. Ta lisas, et mõlemalt pool platvormi praegu niikuinii varikatust pole ning inimesed ootavad enamasti rongi jaamahoones.

Projekt maksab 800 000 eurot

Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles ERR-ile, et praegu raudteejaamas olevad tõstukid ei ole töökindlad ning streigivad tihti, lisaks blokeerib tõstuki kasutamine ka suures osas treppi.

Laidre rõhutas, et linna jaoks on oluline hea ühendus ning see, et ka kõige nõrgemad ühiskonnagrupid oleks kaitstud.

"Mina tugeva ja tervena olen igal juhul valmis 100 meetrit rohkem kõndima selleks, et ema lapsevankriga, inimene ratastoolis või rasket reisikohvrit vedav inimene võiks Tartu vaksalisse jõudes olla kindel, et ta alati saab minna sealt edasi," sõnas abilinnapea.

Kui projekt sellisel kujul läbi läheb, siis läheb see kõik Laidre sõnul maksma 800 000 eurot.

Abilinnapea selgitas, et plaanis on ka teisele platvormile ehitada varjualune ning ka kaldtee jääb selle alla.

Laidre sõnas, et möödunud aasta lõpul kohtuti ka Elroniga ning neile tutvustati uut lahendust.

"Sellel kohtumisel Elron tegelikult tunnistas, et see [uus lahendus] ei mõjuta reisijate arvu. Nad on mures pigem sellepärast, kui palju leiab kasutust vaksalihoone," lisas Laidre.

Eesti Raudtee andmetel alustatakse esialgse plaani järgi ehitustöödega pihta selle aasta suvel ning valmis peaks see saama 2022. aasta esimeses pooles.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: