Tallinn plaanib käima panna pendelrongid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Elroni rong.
Elroni rong. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Pealinnas pannakse järgmise 15 aasta jooksul käima vaid linna piirini või lähiümbrusesse sõitvad rongiliiinid, milleks kasutatakse olemasolevat raudteed. Arengustrateegia näeb ette ka uusi trammiliine ja kiiremat ühistransporti.

Juba praegu kasutavad tallinlased linna piires rongiga tasuta sõitmise võimalust üsna palju, kuid uute arenduste kerkides on vaja panna käima niinimetatud pendelrongid ning rajada uued trammiliinid, et niigi autodest ülekoormatud pealinna uut lainet neljarattalisi lemmikuid ei lisanduks – ainuüksi viimase kümmekonna aastaga on eraautode arv Tallinnas rohkem kui kahekordistunud.

Pealinna arengustrateegias aastani 2035 on pendelrongidele välja pakutud kaks suunda – esimene suund ühendab kaks suurt ja arenevat piirkonda, Ülemiste ja Kopli, teine oluline suund on Balti jaam-Laagri. Ümberistumiseks luuakse vahejaamad, suuremad neist hakkavad asuma Kristiines, Tondil ja Järvel.

Kasutama hakatakse Elroni ronge, mis hakkavad pendeldama linnasiseselt edasi-tagasi, ütles ERR-ile Tallinna strateegilise planeerimise osakonna juht Toomas Haidak.

Millal pendelrongid käima pannakse, pole Haidaku sõnul praegu veel võimalik öelda, kuid Elroniga on juba suheldud.

"Elronil ei ole loomulikult selle vastu põhimõtteliselt midagi, aga praeguse taristu läbilaskevõime ja rongide arvu juures oleks seda võimatu kohe teha. Siin me räägime ikkagi suhteliselt pikaajalisest protsessist, mis peab hõlmama nii taristu arendamise kui ka rongide soetamise ja rahastamise plaani," märkis Haidak.

Et kogu projekt tasuv oleks, peaks praegusest rohkem elamuarendusi jääma rongiliikluse tõmbepiirkonda. "See eeldab, et reisijate arv oleks suhteliselt suur," ütles Haidak.

Haidak tõi näiteks Kopli-Ülemiste ehk idasuuna. "Ülemiste linnakus töötab juba praegu palju inimesi ja sealne liikuvusanalüüs näitas, et kuskil 35 protsenti töötajatest elab raudtee teenindusareaalis, aga raudteeliikluse tihedus ei ole neile piisav, et seda igapäevaseks töölesõitmiseks kasutada," lausus ta.

Arengustrateegias on eesmärgiks seatud, et aastaks 2035 peab enamik kodudest ja töökohtadest asuma kohas, kus bussi-, trammi- või rongipeatus pole kaugemal kui 400 meetrit.

Tramm Rävala puiesteele ja uue superhaiglani

Palju on räägitud uute trammiliinide vajadusest Tallinnas ja sellele andis tuge ka mullu valminud Harjumaa kergrööbastranspordi tasuvusuuring.

Arengustrateegias 2035 tuuakse välja viis uut trammiliini: Rävala puiestee liin, mis ühendab Tartu ja Pärnu maantee; Ülemiste-Vanasadama liin, Lasnamäele plaanitava suurhaigla liin, mis ühendab kesklinna ning Narva maantee ja Rahu tee; Pelguranna ehk Putukaväila liin, mis ühendab kesklinna Pelgulinna ja Stroomi rannaga, ning Rae valda Peetrisse kulgev liin.

Mis aastaks mingi liin valmis saab ja millised järekorras, seda strateegia ei ütle, märkis Haidak.

"Praegu kõige aktuaalsem on Rävala puiestee ühistranspordilahendus. Väga palju sõltub sellest, kuidas Tallinna haigla projekt edasi liigub. Just viimasel ajal on suhteliselt positiivsed uudised riigi rahastuse osas, mis annab lootust, et see (haigla) tekib ja sellega seoses oleks ka selle koridori prioriteet automaatselt kõrgem. Aga hetkel midagi kindlat Vanasadama trammi järel veel ei julgeks öelda," rääkis Haidak.

Strateegia lähtub juba varem linna poolt öeldust, et aastal 2035 vurab Tallinnas vaid elektriline ühistransport: tramm, rong ja elektribussid. "Eks need ajad üleminekuks elektri või vesiniku kasutamisele bussides on hinnangulised, seda päris aastaarvu on keeruline ette öelda, aga me ikkagi eeldame, et aastaks 2035 võiks see olla juhtunud," nentis Haidak.

Kristiinest saab uus sõlmpunkt

Strateegias ei keskenduta vaid uute liinide loomisele, kiiremaks saab muuta ka olemasolevaid bussiliine. Neid lõike, kus praegust kiirust tõsta tahetakse, on palju: näiteks Reidi tee-Liivalaia-Kristiine, Vabaduse väljak-Kristiine, Linnahall-Toompuiestee-Pärnu maantee, Kalaranna-Kopli, Laagna tee ja Peterburi tee.

Haidaku sõnul on kiiruse tõstmiseks mitu viisi: ühistranspordirajad, ühistranspordi prioriteedisüsteem, ekspressliinid. "Sellised konventsionaalsemad viisid, kuidas ühistranspordi kiirust tõsta, ilma et rajataks päris uut koridori või trammiliini," märkis ta.

Uued ühistranspordi sõlmpunktid tulevad Ülemistele ja Kristiinesse. Viimasele on nimeks antud Kristiine HUB. "Analüüsidest, mis paari viimase aasta jooksul on tehtud, on Kristiine esile tulnud kui üks suuremaid südalinnast väljaspool olevaid ühistranspordi sõlmpunkte. Tulenevalt sellest, et seal on lisaks Tallinna-sisesele ühistranspordile ka rongiliikluse koondumiskoht enne Balti jaama, on seal hästi suur reisijate arv ja seal on hea võimalus teha ümberistumiskoht," selgitas Haidak.

Kas ja mida hakatakse peale Viru keskuse alla asuva terminaliga, strateegia ei ütle. Haidaku sõnul keskendub strateegia pigem sellele, kuidas ühistranspordiühendusi südalinnas paremaks muuta.

"Pigem on südalinna ühistranspordi parendamise idee sisu see, et tulevad uued liinid sadama suunas, Rävala puiesteele ühistransport. See on korralduslik pool, mis liin kuskilt käima hakkab – kas seal on mingi ringliikluse variant südalinnas. Sellest sõltub ka, milline koht on selles süsteemis Viru keskuse terminalil. Praegu on sealne probleem selles, et liiklus koguneb ühele trassile, Pärnu ja Narva maantee ühenduskohta, ja tekib ülekoormus," lausus Haidak.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: