Madise: muudatusettepanekute grupeerimine oli ebaseaduslik
Abielu rahvahääletuse eelnõule tehtud muudatusettepanekute grupeerimine riigikogus oli õiguskantsler Ülle Madise hinnangul seadusevastane. Samas komisjonis ajapiirangu kehtestamine seadusega vastuollu ei läinud.
Madise ütles saates "Otse uudistemajast" kolmapäeval, et riigikogu iga komisjon peab saama ja oskama ise oma tööd korraldada ning seda kuidagi rangelt reguleerida poleks vaja.
"Mina siin ei tõttaks üle reguleerima, aga on hea tava, et parlament ise teab, kuidas ta oma tegevust reglementeerib," ütles Madise.
Samas selgitas õiguskantsler, et obstruktsioon on väga oluline riigiõiguse instrument ning kõik opositsioonis olnud erakonnad on seda ühel või teisel moel rakendanud. Ta tõi näiteks 1997. aastal kaitsetollide kehtestamise eelnõu, mis obstruktsiooniga laualt maha lükati.
"Samas on olemas teatud riigikogu praktika muudatusettepanekute grupeerimise kohta ja selle praktikaga mindi vastuollu küll," ütles Madise.
Nimelt saab grupeerida muudatusettepanekuid, mis on sõna-sõnalt identsed või omavahel tugevalt seotud, selgitas Madise. Samas oleks saanud välja jätta automaatselt need ettepanekud, mis oleks eelnõu muutnud põhiseadusvastaseks.
Aga selle, et muudatusettepanekute ühendavaks tunnuseks märgiti obstruktsioon, oleks võinud Madise hinnangul viia riigikohtu ette.
"Kui riigikohus oleks leidnud, et näiteks see sama muudatusettepanekute kimpusidumine oli oluline menetluskorra rikkumine, siis riigikohus oleks kuulutanud eelnõu kehtestuks ja ei oleks rahvahääletust toimunud," lisas ta.
Valitsus saab siduda eelnõusid usaldusega
Madise tõi näiteks, et 2009. aasta majanduskriisi ajal sidus valitsus eelarvekärped usaldusega ning need võeti väga kiiresti vastu. Samas oli neil negatiivne mõju paljudele inimestele ja Madise sõnul oleks tegelikult opositsioon pidanud saama suurema sõnaõiguse.
Madise ütles, et riigikogus on kokku 101 erinevat elukogemust ja tihtipeale jõuavad sinna eelnõud, mis on jäänud korralikult läbi mõtlemata. Ta ütles, et just need 101 elukogemust peaks eelnõudest vead välja tooma ja neid parandama.
Samas igale eelnõule obstruktsiooni rakendamine oleks Madise hinnangul riigikogule väga kahjulik. Võrdväärselt oleks kahjulik ka opositsioonil sõnaõiguse vähendamine, märkis ta.
"Mida ei ole Eestis veel tehtud, näiteks on parlamente, kus inimesed lähevad sõna võtma pulti või kus minnakse hääletama pabersedeliga, seal on nähtud, kuidas liigutakse üliaeglaselt, millimeetri kaupa ja venitatakse näiteks sel viisil," tõi Madise näite parlamendi töö venitamisest.
Rahvahääletuse algatamine pole keeruline protsess
Madise sõnas, et rahvahääletuse algatamine on väga lihtne ning põhiseaduse järgi saab sellele panna selged riigieluküsimused.
"Rail Balticut rahvahääletusele panna ei saa, seal on välisleping," tõi Madise välja ühe erandi. Ta lisas, et Euroopa riikides rahvahääletused väga levinud pole. Erandiks on Šveits, kus aga riigikord on veidi keerulisem ja teistsugune kui Eestis.
Rahvahääletustega on enamasti käsikäes käinud ka suured kampaaniad ning vastukampaaniad, lisas Madise. Neil on aga enamasti suured kulud, sõnas ta.
"Suured väärtusküsimused, nagu näiteks eutanaasia lubamine, need peavadki rahvahääletule jõudma," sõnas ta.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve