Riigikogu juhatus opositsiooni protestide osas üksmeelele ei jõudnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1610462460000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Riigikogu juhatus ei jõudnud teisipäeval üksmeelele opositsiooni esitatud protestides seoses põhiseaduskomisjonis abielu rahvahääletuse muudatusettepanekute arutamisega, ütles riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE). See tähendab, et kolmapäeval läheb riigikogu suurde saali hääletusele ettepanek lükata protestid tagasi.

Põlluaas selgitas ERR-ile, et arutelu riigikogu juhatuses oli pikk, kuid üksmeelele ei jõutud. Kokku jõudis riigikogu juhatuseni 11 protesti.

"Kaks juhatuse liiget - mina ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) - leidsime, et põhiseaduskomisjon on tegutsenud vastavalt meie töö- ja kodukorraseadusele, järgides nii seadusesätteid kui ka selle mõtet, et parlamendi töö peab olema sujuv, jätkuv ja takistusteta, ning leidsime, et need protestid tuleks lükata tagasi. Seda enam, et nad kõik sisuliselt käsitlesid just neid samu põhiseaduskomisjoni istungeid ja heideti ette seda, et ettepaneku teinud saadikutele ei võimaldatud oma ettepanekuid tutvustada," rääkis Põlluaas.

"Meile olemasoleva informatsiooni järgi said kõik riigikogu liikmed, kes esitasid ettepanekuid, võimaluse tulla neid tutvustama. Vaadates otsa nende suurele hulgale, peaaegu 10 000, ja nende sisule, siis komisjon otsustas, et antakse vastavalt töö- ja kodukorra seadusele kõigile võimalus, aga seadus ei sätesta kui pikk tutvustamise aeg peab olema ja see reglementeeriti ära. Tegelikkuses anti oluliselt kauem aega," lisas ta.

Teine etteheide puudutas kaugosalusega istungit. "Tegelikult on komisjonil ja komisjoni esimehel õigus otsustada, kas viiakse see istung läbi füüsiliselt või kaugosalusega, nii et siin ei olnud ka mingisugust seaduserikkumist," märkis Põlluaas.

"Aga ei jäänud selle käsitlusega nõusse riigikogu aseesimees Siim Kallas. Ja kuna riigikogu juhatuse istungil konsensust ei leitud, siis läheb see suurde saali hääletamisele," ütles riigikogu esimees.

"Protestid ei lähe eraldi arutelu alla, hääletamisele riigikogu suurde saali, vaid läheb see riigikogu otsus lükata nad tagasi. Aga kui see ei peaks heakskiitu leidma riigikogus, eks siis peab juhatus nendega menetlema edasi. Ja kuna tegelikult need samad protestid on esitatud ka põhiseaduskomisjonile, kuhu neid tuli oluliselt rohkem - umbes 40-50 tükki -, siis tõenäoliselt juhatus suunab need põhiseaduskomisjonile edasi veel omakorda," ütles ta.

Põlluaasa sõnul leidis riigikogu juhatus, et obstruktsioon on parlamendi opositsiooni vahendina aktsepteeritav, kuid parlamendi töö takistamine peab jääma väärikuse piiridesse.

"Tuhandete parandusettepanekute esitamine, millest suur osa on põhiseaduse vastased, on solvavad ja Eesti julgeolekut kahjustavad ning Eesti rahvusvahelist mainet õõnestavad, ei teeni demokraatia huve, vaid madaldavad riigikogu mainet ning diskrediteerivad demokraatliku riigi toimimist tervikuna. Me koputasime riigikogu liikmete südamele, et selliseid ettepanekuid ei esitataks tulevikus ja riigikogu peab saama teguseda seadusandliku organina takistamatult. Ka selle otsuse juures me ei saanud konsensust ja aseesimees Siim Kallase nõudel ka see otsus läheb homme suurde saali hääletamisele," rääkis Põlluaas.

Opositsioon: õiguskantsler saab abieluhääletuse eelnõu riigikohtusse viia

Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et põhiseaduslikkuse järelevalve annab õiguskantslerile õiguse pöörduda riigikohtusse pärast seda, kui abielureferendumi eelnõu on vastu võetud. Kallase sõnul on rikutud nii põhiseadust kui ka mitmeid muid seadusi, nagu riigikogu kodu- ja töökorra seadus ning riigikogu liikme staatuse seadus.

"Riigikogu liikmetel piirati võimalust nii esitleda oma muudatusettepanekuid, neid kaitsta kui ka nende kohta küsida ja debatti pidada. Teiseks, riigikogu liikmetel piiratakse võimalust nende muudatusettepanekute poolt hääletada, sest nad on kõik kokku seotud üheks pundiks," kommenteeris ta.

Kallase sõnul on seadusevastane ka viis, kuidas muudatusettepanekud rühmadesse kokku pandi. Sotsiaaldemokraatliku Fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski on sama meelt.

"Kõige otsesem ja kõige räigem rikkumine on riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 rikkumine, mis puudutab muudatusettepanekute loetellu kandmist. Sellist muudatusettepanekute loetelu, nagu on praegu riigikogu saali toodud, seadus ei luba," rääkis Ossinovski.

Ta ütles, et riigikogu hakkab kolmapäeval arutama ebaseaduslikult ettevalmistatud materjali.

"Protseduur parlamentaarses riigis on tegelikult erakordse tähtsusega. See kaitseb Eesti kodanikku riigivõimu omavoli eest. See on põhiseaduslik norm," sõnas ta ja lisas, et kui avatakse uks normide rikkumiseks, saab parlamentaarne demokraatia otsa. 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: