"Eks suuri mõtteid peab ikka olema, aga enne kui labidas haara, siis usutavasti tehakse täpselt selgeks, mis on selle projekti kulu ja saadav potentsiaalne tulu. Üks asi on selle ehitamine ja teine ülalpidamine. Kuid kolmas aspekt on ka see, et kas tõesti on kõik regionaalsed investeeringud Eestis ja Soomes tehtud, et sellesse projekti lähiaastatel 20-25 miljardit eurot suunata ja hiljem sadade miljonitega ülal pidada," ütles Nõgene ERR-ile.

Ta lisas, et tunnelite näiteid on Euroopas erinevaid - näiteks La Manche'i tunnel on keerulises seisus.

"Ma usun, et kõigepealt vaadatakse numbritesse korralikult sisse ja siis selgub tõde. Ehk mis on kogumaksumus ühiskonnale ja kui palju ühiskond sellest tagasi saab. Ma arvan, et need arvutused on veel korrektselt tegemata. Aga ma ennustan, et lähikümnenditel me tunnelit ei näe," sõnas Nõgene ja lisas, et tunneli ehitus laevareisimist otseselt ei sega, sest need pole katkenud ka seal, kus tunnel olemas.

Nõgene avaldas ka lootust, et alates maikuust on lõplik reisimine laevadega taas võimalik.

"Paraku lõplik tõde, kuidas viirus käitub, selgub kevade saabudes ja kui kaugel oleme selleks ajaks vaktsineerimisega. Kuid Tallinki vastupidamise plaanid on palju kaugemale tehtud kui see aasta," kinnitas Nõgene.

Ta pidas oluliselt, et uue valitsuse moodustajad arvestaks kindlasti sellega, et turismisektor peab suveni vastu pidama. Ehk kui inimeste liikumine taas võimalikuks saab, oleks turismisektor valmis kohe neid teenindama, mitte et seda peaks alles siis hakkama uuesti üles ehitama. Vastasel korral kaotab Eesti turiste teistele riikidele.

Tallinnast laevaliikluse avamine Stockholmiga seisab Nõgene sõnul just selle taga, et oleks n-ö vaba turism.

"Laevu ainult kaubaveoga majandada pole võimalik ja seetõttu peame hetkel laevad hoidma sadamas ja ootama, millal on võimalik laevaliiklus turismile taas avada,"