Ülemkogu vaktsiini asjas rahulolematuse avaldamisest kaugemale ei jõudnud
Euroopa Liidu riigijuhid väljendasid neljapäeva õhtul peetud virtuaalsel ülemkogul frustratsiooni seoses koroonaviiruse vastase vaktsiini tarnete vähenemisega sel nädalal. Tunnetus oli ühine, kuid peale deklaratiivsete seisukohtade kuskile ei jõutud.
Riigijuhtide suureks mureks olid ka viiruse uued mutatsioonid, mis ka Euroopa Liidus on liikvele läinud.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas küll siseturu toimimise ja võimalikult väheste piirangute olulisust, kuid ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel nentis, et uute mutatsioonide valguses ei pruugi uued piirangud olla välditavad.
Riigijuhid soovivad, et vaktsineerimist kiirendataks. Seepärast peavad vaktsiinitootjad pidama kinni senistest kokkulepetest.
Riigijuhid kinnitasid üle, et vaktsiine tuleb jaotada samaageselt ja võrdsetel alustel.
Üks olulisemaid arutelusid tuleviku osas olid võimalikud vaktsineerimissertifikaadid.
Ratas kasutas siin võimalust rääkdia digilahendustest, mida sertifikaatide puhul saaks kasutusele võtta.
Micheli sõnul on sertifikaatide puhul oluline kokku leppida selles, millist infot need sisaldamas peaks, aga ka selles, millistes olukordades neid üldse kasutada saab.
Ka Ratas väljendas muret vaktsiinitootjate poolse vähese tarnekindluse üle, millega seisavad silmitsi kõik Euroopa riigid.
"On oluline, et vaktsiinitootjad meie lepinguid täidaks ning stabiilsed tarned tagaks. Kõik liikmesriigid, sealhulgas Eesti, vajavad vaktsiinitarneid piisavas koguses, õigeaegselt ja regulaarselt, et koroonaviirusest kiiremini võitu saada," ütles peaminister.
Ratas väljendas toetust Saksamaa ettepanekule leppida EL-i üleselt kokku ühised meetmed, näiteks isolatsiooni kestvuse osas.
"Piiride sulgemine on viimane samm, mida keegi sooviks teha. Kindlasti on oluline, et inimesed, töötajad ja kaubad peavad saama vabalt liikuda ning ühtne turg toimida. Peame hoiduma kordamast möödunud aasta kevadel tekkinud segadust, mille liikumispiirangud tekitasid," sõnas Ratas.
Ülemkogu mõistis hukka Navalnõi vahistamise Venemaal
Jüri Ratase jaoks oli viimane Euroopa ülemkogu siiski tulemusrikas.
Ratas kasutas enda kõnekorra ajal võimalust koroonapandeemia kõrval rääkida Venemaa opostsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamisest.
Eesti ja läbinaabrite õnneks võtsid Euroopa riigijuhid seda juttu kuulda. Kuidas muud moodi mõista seda, et ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel tegi Navalnõi teemal kohe pressikonverentsi alguses avalduse.
"Me mõistame hukka tema vahistamise Venemaa ametivõimude poolt. Tema õigused tuleb täielikult ja tingimusteta tagada. Me kutsume üles Venemaad teda viivitamatult vabastama," ütles Michel. "Ootame Venemaalt kiiret koostööd uurimises, mis puudutavad rünnakuid Navalnõi vastu. Samuti täielikku koostööd keemiarelvade keelustamise organisatsiooniga, et tagada erapooletu rahvusvaheline uurimine."
Järgmine korraline Euroopa ülemkogu toimub märtsi lõpus, kuid on tõenäoline, et veebruarisse planeeritakse liidritele veel üks erakorraline kohtumine.