Suve lõpuks 70 protsendi ulatuses kodanike vaktsineerimise eesmärk on osa Euroopa Komisjoni mittesiduvate soovituste loendist, teatas Politico.

"Suve lõpu all mõeldakse 22. septembrit," ütles Euroopa Komisjoni ametnik Politicole.

Praeguses vaktsineerimise tempos jõutaks Euroopa Komisjoni seatud eesmärgini alles 2024. aasta märtsis.

Hetkel on liikmesriikidest viimasel kohal Bulgaaria, kes jõuaks komisjoni seatud eesmärgini praeguse tempoga 2040. aastal.

Koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega on Euroopa Liidus kõige edukamalt toime tulnud Malta. Malta peab ainult kahekordistama oma koroonavaktsineerimise tempot, et jõuda Euroopa Komisjoni seatud eesmärgini. 

Koroonaviiruse vastase vaktsineerimise tempo määravad mitmed tegurid, alustades vajalike annuste arvust. Praegu nõuavad kõik saadaolevad koroonavaktsiinid kahe süsti tegemist.

Koroonaviiruse vastast vaktsineerimise kiirendamist on seganud ka logilistilised probleemid, mis on seotud tarnimise, transportimise ja ladustamisega. 

Lähikuudel võib koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kiireneda, kuid see sõltub peamiselt uutest vaktsiiniarendusest ja paremast koordineerimisest.

Euroopa Ravimiamet võib jaanuari lõpus anda heakskiidu kolmandale Oxfordi/AstraZeneca koroonavaktsiinile, mis on odavam ja hõlpsam kasutada kui BioNTechi ja Moderna vaktsiinid. Samas on ka selle kohta juba teada, et tarnete maht jääb Euroopa Komisjoniga kokku lepitust väiksemaks.

Suurbritannia alustas koroonavaktsineerimise programmi mõni nädal varem ja senise tempoga on seal suve lõpuks vaktsineeritud 83 protsenti täiskasvanud kodanikest.