Tallinna linna hinnangul võiks lasteaia valiku jätta ikkagi lapsevanemale ja üleüldse teha alushariduse puhul võimalikult vähe ettekirjutusi.

"Meie uuringud näitavad, et lapsevanem lähtub koha valikult mitmest asjaolust, näiteks töökoha lähedusest, kodu lähedusest. Paljudel juhtudel valitakse hoopis koht vanavanemate elukoha järgi," ütles Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ERR-ile, ning lisas, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) plaanitav muudatus ei arvesta lapsevanemate huvidega.

HTM-i asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts ütles ERR-ile, et kindlasti ei ole seadusesätte muudatuse mõte, et omavalitsus ei arvestaks edaspidi lapsevanema soove lasteaiakoha pakkumisel. Tema sõnul peaksid omavalitsused hoopis välja pakkuma süsteemi, mille abil lapsevanemate eelistusest teada saada.

"Piiranguid vanemate soovidega arvestamiseks ei sea omavalitsusele praegu kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus ega ka eelnõus sätestatud põhimõte. Eelnõu näeb ette, et lasteaiakoha saamine ei ole enam midagi, mis sõltuks vanema jõupingutustest, vaid omavalitsus peab pakkuma seda proaktiivse teenusena," lausus Vinter-Nemvalts.

Vinter-Nemvaltsi sõnul pakutakse eelnõus välja lahendus, mille järgi on lasteaiakoha leidmine ja pakkumine kohaliku omavalitsuse kohustus. Linn või vald teavitab vanemat 90 kalendripäeva enne lapse pooleteiseaastaseks saamist, millisel viisil on lapsele lasteaiakoht tagatud. Lapsevanem annab pärast nimetatud teate saamist elektrooniliselt või muul viisil teada, kui ta ei soovi parajasti lasteaiakohta kasutada.

"Seadusega püütakse tulevikus vältida olukorda, kus lapsevanem peab lasteaiakoha saamiseks oma järjekorda ootama," selgitas Vinter Nemvalts,

Seadus ei kohusta lapsevanemat pakutud kohta vastu võtma ning vanem võib avaldada soovi saada koht mujal. Lapsevanemal ei teki ka kohustus laps 1,5-aastasena lasteaeda panna.

Eelnõus on siiski kirjas, et kohalik omavalitsus peab elukohajärgse lasteaiakoha tagamisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras arvestama lapse elukoha lähedust lasteaiale, sama pere teiste laste käimist samas lasteaias ja võimaluse korral vanema soove või tema töökoha lähedust või pere sotsiaalmajanduslikku olukorda. Vanema taotlusel hindab kohalik omavalitsus uuesti lasteaiakoha tagamise asjaolusid.

Vinter-Nemvaltsi sõnul saab linn või vald vanema eelistused välja selgitada sarnaselt praegugi omavalitsustes kasutatavatele elektroonilistele süsteemidele, nagu on näiteks haridusteenuste haldamise süsteem ARNO.

Tallinn ja siseministeerium taunivad kohustuslikkust

Seaduseelnõus on ka teisi punkte, mis on tekitanud vastuseisu. Üks neist on koduste lasteaiaealiste laste kohustuslik arengukontroll.

Teiseks on nii Tallinn kui siseministeerium eelnõust välja lugenud, et alusharidus muudetakse siiski kohustuslikuks.

Andres Pajula sellist lähenemist mõistlikuks ei pea. "Miks me sunnime last lasteaia töös osalema – kas see on ikka mõistlik lähenemine. Kaudselt me peaksime käima kodust last vaatamas ja katsumas. Kui tahame last kooliks ette valmistada, saab seda ka teistmoodi teha," märkis ta arengukontrolli kohta.

Pajula sõnul mõistab ta seadusemuudatuste üllast eesmärki, tõsta hariduse taset, kuid tema sõnul ei tasuks lasteaeda siiski muuta jäikade reeglitega õppeasutuseks. "Laps ikkagi areneb mängides ja sotsialiseerudes, mitte õppekava järgi õppides," nentis ta.

Siseministeerium märkis omalt poolt, et seaduseelnõus on põhimõtteline vastuolu, kus ühelt poolt rõhutatakse, et alusharidus on jätkuvalt vabatahtlik, samas peaks vanem, kelle laps on saanud kolmeaastaseks, käima kuni lapse kooliminekuni aastas kord arenguhindamisel ja -vestlusel.

"Seega sätestab regulatsioon, et alushariduse süsteem on vabatahtlik, kuid samaaegselt näeb ette kodus kasvavatele väikelastele kohustusliku seiresüsteemi," märkis siseministeerium.

Siseministeerium soovib, et eelnõus oleks viidatud teaduspõhistele uuringutele, mis näitavad, kas kodus kasvavate väikelaste eakohane mahajäämus on tõepoolest sedavõrd levinud, et vajab kõigi laste kohustuslikku seiret ja kontrolli. Eelnõu seletuskirjas toodud andmed näitavad, et selliseid lapsi on pigem väga vähe.

Siseministeeriumist märgiti ka, et regulatsioonid ei tohiks jätta muljet, et väikelaste kodus kasvatamine iseenesest on halb ja lapsed, kes lasteaias ei käi, oleks justkui arenguastmelt kuidagi maha jäänud või oskamatud võrreldes lasteaias käivate lastega. 

Haridusministeerium ootab nüüd 28. veebruarini, kui oma arvamuse eelnõu kohta esitab ka linnade ja valdade liit. Peale seda töötatakse kõik ettepanekud, küsimused ja kommentaarid läbi.

Vinter-Nemvalts ütles, et eelnõu valitsusse jõudmise aega praegu prognoosida ei ole võimalik, kuna pärast kooskõlastusringi lisandub ettepanekute läbitöötamise ja läbirääkimise aeg. Eelnõu menetlemise edasine ajakava sõltub tema sõnul ka uue koalitsiooni prioriteetidest.